Tervis Pluss: Terve & Ilus / detsember 2023
Sageli ei pruugi inimesed teadvustada, kuidas nägemisprobleemid mõjutavad nende üldist heaolu. Nägemise ja peavalu seose mõistmine aitab lahendada nii mitmegi juhtumi.
Kui mõelda, kuidas meie silmad töötavad ja aju selle infotulvaga püüab hakkama saada, pole imestada, et masinavärk streikima hakkab. Neuro-optomeetria aitab paremini mõista silmade, aju ja lihasimpulsside seost.
Teeme katse: kattes silmi vaheldumisi, vaata otse ette ja oma sõrmi, vaata objekte erinevatel kaugustel. Kata üks silm hästi kinni, vaata paremale ja vasakule. Korda sama teise silmaga. Vaata mõlema silmaga korraga kaugele ja enda nina otsa. Kas õnnestub, küll uduselt, näha korraga mõlemat ninapoolt? Sa tajusid, et ühe silmaga vaatamisel näed paremini külgedele ja kahe silmaga kokku keskele. See sama ala, mida sa ei näinud ühe silmaga, kuid mille aju kokku liidab, ongi väga oluline tegur ka peavalus.
Pupillide reageerimisel toimub valguse suunamine läbi silma optiliste pindade silmapõhja retseptoritele, mis fotokeemilise protsessi ja elektriliste impulsside abil liigutavad info keskkonnast ajju. Me tajume objektide kauguseid, värve, kontraste, ruumis paiknemist ning liikumist ja keha tasakaalu. Nii oled ehk märganud, et mõnel on samm, reaktsioon ja haaramine kiirem, kuid teisel aeglane ja kaalutletud.
Kaks komplekti silmalihaseid
Aju ülesanne on hoida kahe silma pilti stabiilse ja selgena, kui loed, vestled, jälgid liikuvaid objekte või kui liigud ise objektide suhtes. Teed sa seda kas silmi või pead liigutades. Kui sinu silmalihased või -optika on nõrgad, ei suuda aju kahe silma pilti samaaegselt töödelda. Sa tunned silmades mitmeid sümptomeid või tunnuseid: optiline muutus, fokusseerimise aeglus, kuivus, pinge silmade liigutamisel. Vestlemisel raskused pilgu hoidmisel, sagedane pilgutamine ja pilgu ekslemine. Valgustundlikkus, peakalde muutus, autosõidul iivelduse teke või silmade väsimus lugemisel, teleri vaatamisel. Osal meist on silma optiline võime erinev, aju vaatab ühe silmaga kaugele, teisega lähedale. Teatud vanuseni on see aju jaoks käkitegu, kuid kronoloogilised muutused silmaläätses annavad aimu, kui tunned udust nägemist ja pinget silmades.
Miks tekib valu?
Valu on pideva pingeseisundi tulem. Kui sinu silmalihased väsivad ning silma optilised osad nõrgenevad, ei suuda aju mõlema silma pilti hoida stabiilse ja selgena. Nõrgem silm võib vajuda mistahes suunda. Ja pikema aja jooksul hakkab tekkima peavalu. Nii näiteks sätid ekraanide kaugust oma silmade järgi, märkamata, et keha ergonoomika muutmisel tekitad pinge õlavöötmesse. Ja sa võid käia kui palju tahes kordi massaažis, kuid kui sinu kahe silma koostöö või -optika on nõrk ning igapäevaselt on ergonoomika vale, vähe valgust ja liikumist, siis ei maksa abi otsida sinise valguse blokaatoriga klaasidest ja silmatilkadest. Kui oled tilkade pidev kasutaja või koged eelnevalt loetletud sümptomeid, on mõistlik lasta silmalihaseid testida. Nii võib selguda ka sinu peavalu põhjus.
