Clinic / veebruar 2024
Tekst: Kairi Prints
Kanda prille, läätsi või kaaluda hoopis silmaoperatsiooni? Uurime optometristilt ja nägemisterapeudilt Karmen Johanssonilt, kuidas teha oma silmade jaoks parim valik.
Miks tekib lühinägevus ja kuidas valida prille?
Kaks-kolm aastakümmet tagasi polnud meil selliseid tervisekaebusi, nagu on tänapäeval: optilise tugevuse sage muutus, silmade kuivustunne, sagedane pilgutamine, peavalu, iiveldus, tasakaaluhäired, topeltnägemine, fokusseerimise aeglus, raskused silmside hoidmisel, hämaras nägemise langus jne. Need sümptomid ja tunnused hakkavad segama igapäevast elu, põhjustades ärevust ja vererõhutõusu, halvendades elukvaliteeti.
Keskkonna muutumine meie ümber, kus me liigume vähem ja kasutame rohkem ekraane, tingib vajaduse prillide määramisel võtta arvesse aina rohkem silmalihaste seisundit, sest just silmalihaste deskommunikatsiooni tõttu need protsessid alguse saavad. Selle põhjus on silmamuna pikkuse või läätse kuju muutumises. Silma liigutavad ja pööravad lihased – kui silma pööramise ehk põikilihased jäävad pikalt vaatamisel pingesse, tekivad lihasspasmid.
Ajus on selline koht nagu nägemisala, kust saadetakse närvide kaudu tegevus silmalihastesse: hoida mõlema silma pilti selgena, jälgida, reageerida. Kui silma pilt on udune, võib aju saata lihastesse info: tuleb pingutada ripslihast ja lõdvestada sirglihaseid! Pingutuse tagajärjel hakkavad lihased liigselt silma venitama ning tagajärjeks on miinuse suurenemine ja silmade äravajumine.
Millises suunas toimub äravajumine, oleneb sirglihasest. See on väga oluline põhjus, miks tuleb tänapäeval prillide määramisel võtta arvesse silmalihaste liikumist läbi määratud optilise tugevuse, sest miinusklaasidel on silmade sissepoole pööramise mõju, mistõttu võivad nõrgeneda silmalihased, mis pööravad silmi väljapoole, ja tagajärjeks ongi lühinägevuse kasv. Selline muutus vähendab võimalust vabaneda prillidest laserkirurgi abil.
Miinussilmad näevad alati lähedale hästi. Mida suuremaks miinustugevus kujuneb, seda lähemale tuleb lähiala, kus veel selgelt nähakse. Seepärast nõuab prillide õige tugevuse määramine teistsugust lähenemist. Õigesti määratud tugevusega prillidega on mugav olla terve ärkvelolekuaja, ka lugedes. Kui prillitugevus muutub, ei aita sinise valguse blokaatorklaasid. On tehtud mitmeid uuringuid, kus pole leitud kinnitust blokaatorklaaside toest. Osal neist klaasidest on tugev jääkpeegeldus
klaaside sisepinnal, mis võib põhjustada silmade väsimust veelgi. Õigesti määratud optikaga paraneb kontrasti- ja sügavustaju, mille abil töötleb aju nähtavat infot kiiremini ja paraneb ka mistahes lihastöö.
Millised on läätsede kasutamise eelised ja puudused?
Läätsedega on väga mugav vaadata mistahes suunas. Küll aga peab läätse mõõt vastama silma kumerustele. Nagu eespool oli juttu silma venivusest ja seda just noorte seas, läheb silmakuju koonusesse, kuhu on keerulisem läätse sobitada.
Tänapäeval kasutatakse noorte puhul spetsiaalseid läätsi, mis tuleb ööseks silma panna, et sarvkesta taas lamedaks saada. Sellel võib olla mõju, kui vähendada oluliselt ka ekraaniaega, vastasel juhul tuleb miinus tagasi ja püüdlused miinust vähendada ei anna tulemust.
Kui nägemine on korrigeeritud laserkorrektsiooni abil, mil muudetakse sarvkesta kumerust, ja ilmneb taas, et miinus on tagasi, ei pruugi enam läätsede kandmine võimalik olla.
Millised on silmaoperatsiooni eelised ja puudused võrreldes prillide ning läätsedega?
Silmaoperatsiooni eesmärk on läätseja prillivaba elu. Et operatsiooni teha, tuleb silma optika saada püsima. Kui pikaks, oleneb eelnevast nägemisvõime ajaloost.
Meie vastuvõttudele jõuab praegu aina enam inimesi, kellel on miinus tagasi tulnud või silm vastupidiselt plusspoolele läinud. Selleks, et teada, kas silmaoperatsioon õnnestub, tuleks testida silmalihaseid just enne laserkorrektsiooni. Nii on kõik tulemusega rahul.
Kas on nii, et erinevatele inimestele sobivad erinevad nägemist korrigeerivad vahendid? Mis mõjutab seda sobivust?
Jah, on küll. Nägemise korrigeerimise väga hea tulemus sõltub eelnevast prillikandmisharjumusest ja silmade optilisest tugevusest. Mõnikord on soovitav teha eraldi prillid kaugele ja lähedale vaatamiseks, et moonutusi ning ebaselgust vähem tajuda. Suurte tugevuste korral on soovitav kanda just kontaktläätsi, et moonutused oleksid väiksemad või et võimalikult ruttu teha laserkorrektsioon, hoidmaks miinuse suurenedes ära sirglihaste nõrgenemise.
Kuidas te optometristina aitate inimesel enda jaoks parimat lahendust leida?
Olen kümme aastat silmalihaste anomaaliaid uurinud ja praktiseerinud. Minu esmane ülesanne on leida algpõhjus, mis nägemisvaevusi põhjustab. Et leida silmade õiged optilised tugevused, kasutan mitmeid spetsiaalseid mõõtmisvahendeid ja teste. Eesmärk on saada nägemise muutus püsima. Oleks ju tore, kui pöördutakse prillide vahetamiseks nii nagu vanasti, iga 4–5 aasta tagant, mitte nagu tänapäeval, iga kahe aasta tagant.
Lisaks nägemisuuringule annan õiged tehnikad ja harjutused, kuidas ennast testida või aidata, ning veelgi spetsiifilisem on individuaaltreeningu, nägemisteraapia läbiviimine, kaasates kõik silmalihased, vestibulaarsüsteemi, motoorika ja koordinatsiooni.
