Meie kliendid on aina enam uurinud müoopia ehk lühinägevuse kohta, mis on üks levinumaid nägemishäireid maailmas. Sellest lähtuvalt otsustasime kirjutada blogipostituse, et vastata klientide arvukatele küsimustele ning seeläbi pakkuda vajalikku teavet ja aidata kaasa müoopia paremini mõistmisele.
1. Mis on müoopia ja kuidas see mõjutab nägemist?
Müoopia on nägemishäire, mille tõttu on kaugemad objektid vaataja jaoks udused. Müoopia olemasolul vajad miinusprille, et mõista nähtut, näha selgemalt kaugemate objektide värve ja kaugust teineteise suhtes, seda eriti just hämaras valguses. Mida suurem on müoopia, seda kehvemini kaugele näed. Näiteks –4.00 tugevusega prillide puhul näed selgelt 25 cm kaugusele, kuid kaugemal olevad objektid on udused.
2. Millised märgid või sümptomid võivad viidata sellele, et mul võib olla lühinägevus?
Esmased sümptomid võivad olla näiteks nägemise nõrgenemine hämaras valguses – mõni nimetab seda kanapimeduseks, kuid need on kaks erinevat asja. Samuti on üheks sümptomiks see, kui kaugemal asuvad objektid on udused või selginevad aeglaselt.
3. Kas lühinägevus on pärilik? Kui mu vanematel on see, kas ma saan ka selle?
Vanasti seostati lühinägevust peamiselt pärilikkusega. Teadlaste jaoks on saanud selgeks, et suurem osakaal on keskkonnateguritel: valgus, liikumine, toitumine, lähialategevused (lugemine lähedalt joonistamine, ekraanid).
4. Kas liigne aeg ekraanide ees võib põhjustada või süvendada lühinägevust?
Jah, kindlasti. Nimelt on põhjus silmamuna pikkuse või läätse kuju muutumises. Silma liigutavad ja pööravad lihased. Kui silma pööramise- ehk põikilihased jäävad pikalt vaatamisel pingesse, tekivad lihasspasmid. Ajus on selline koht nagu nägemisala, kust saadetakse närvide kaudu tegevus silmalihastesse. Kui silma pilt on udune, võib aju saata lihastesse info: tuleb pingutada ripslihast ja lõdvestada sirglihaseid! Pingutuse tagajärjel hakkavad lihased liigselt silma venitama ning tulemuseks on miinuse suurenemine.
Miinussilmad näevad alati lähedale hästi. Mida suuremaks miinustugevus kujuneb, seda lähemale tuleb lähiala, kus veel selgelt nähakse. Seepärast on tarvis vaadata kaugusesse iga 30 minuti järel, et testida, kui kiiresti nägemine selgineb. Samuti tuleb kasuks vaadata diagonaalidesse ehk kella 2, 5, 8 ja 10 suunas, et tuvastada, kas sinna vaadates tekib silmades pinge.
5. Kas lühinägevust saab ravida või pean ma alati kandma prille/kontaktläätsi?
Tänapäeval testitakse erinevaid viise, kuidas lastel ja noortel müoopiat ehk silma kasvu pidurdada.
Meditsiinis on kasutuses nii atropiini silmatilgad kui erinevad kontaktläätsed (päevase kandmisajaga multifokaalsed ja öise kasutusajaga ortokeratoläätsed). Kuid tänase päeva teadusuuringud jõuavad ikka lõpuks sinna, et ühest vastust pole. Atropiinid sobivad kõige enam väikelastele, sest nemad vaatavad vähem ekraane. Kontaktläätsed on ehk noortele atraktiivsemad, kuna nii saab vältida prillide kandmist, mis on eriti hea sportimisel.
Küll aga on müoopia progressioon seotud peamiselt silmalihaste nõrgenemisega ehk neuromuskulaarse probleemiga. Pikemas perspektiivis tuleks siiski rõhku panna just treeningule – nii silmalihaste kui ka skeletilihaste treeningule. Silmad peavad liikuma erikaugustele ja stimuleerima kraniaalnärve ning seda treeningud just teevadki.
Veel on kasutatud ka traditsioonilist, hiina meditsiinis tuntud nõelravi, kuid selle kohta pole piisavalt meditsiinilist tõestust.
6. Kas toitumisel või toitainetel on mõju lühinägevusele?
Toitumine mõjutab väga paljuski meie soolestiku mikrobioomi. Soolestik on meie teine aju. Kui toitumine on ebatervislik, väheneb ka lihasjõudlus ja tekib raku oksüdatiivne stress, mis kutsub esile muutused füsioloogias ning nägemise halvenemise.
7. Millised on potentsiaalsed riskid, kui lühinägevuse pidurdamisega ei tegeleta?
Potentsiaalseid riske on mitmeid. Näiteks näed kaugele vaatamisel kahe silma pilti korraga ehk ilmneb topeltnägemine – tegur, mis halvendab elukvaliteeti. Lisaks glaukoomirisk: silmas tõuseb rõhk, mis hakkab suretama vaateväljarakke, mistõttu tekibt tunnelnägemine (perifeerne nägemine kaob, säilib ainult keskele nägemine).
Silmamuna pikenemisega tekib mitmeid ohte: reetina kihid, mis aitavad nähtavat pilti töödelda, lakkavad omavahel töötamast ja vaatevälja tekivad tumedad alad. Samuti võivad tekkida muutused läätses – katarakt ja ka tsentraalselt nägemise halvenemine, makulopaatia ning keratokoonus.
8. Kas on olemas harjutusi või tegevusi, mis aitavad hallata või vähendada lühinägevust?
Jah, on. Esmalt on vaja mõõta silmalihaste elastsust: Milliseid impulsse aju saadab silmalihastesse koos optiliste klaasidega? Kas silmadel on varjatud välja- või sissepoole vajumine? Või hoopis üles- või allavajumine?
On üks lihtne soovitus: iga 20 minuti tagant vaadata 20 sekundit kaugusesse. Ekraan neelab meid endasse ja me unustame ajataju. Selleks on töötatud välja treeningud peegliga ja testkaartidega, kus saad ise kontrollida mõlema silma pilti samaegselt.
9. Kui tihti peaksin silmakontrollis käima, kui mul on lühinägevus?
Mida noorem oled, seda sagedamini. Spetsialist täpsustab iga kliendi puhul, sõltuvalt tema konditsioonist, kas see on vajalik iga kolme, kuue või 12 kuu tagant.
10. Kas on normaalne, et minu prillide tugevus muutub igal aastal?
Ei ole. See viitab silmalihaste venivusele ja selles osas peaks olema eriti valvel! Meie poole on pöördunud täiskasvanud, kel on miinusprillid, kuid 30-aastaselt pole miinus ikka veel seisma jäänud. Mure oma nägemise pärast tekitab ärevust, mis omakorda hakkab mõjutama meie tervist.
11. Kas lühinägevusega võib kaasneda tõsisemaid silmaprobleeme?
Jah, silma venivus toob kaasa nägemise halvenemise ning tulemus võib olla nägemisvõime kaotus.
12. Kuidas ma saan aru, kas mu lapsel areneb lühinägevus?
Lapsel võib areneda lühinägevus, kui ta kissitab kaugel olevaid objekte vaadates, liigub televiisori vaatamisel lähemale, sügab silmi ja pilgutab tihti, väldib hämarat ruumi või õues hämaras valguses liikumist, eelistab ekraanide taga olla pimedas.
13. Kas on tõsi, et rohkem aega õues veetes saab vähendada lühinägevuse tekkimise riski?
Jah, väljas on valgustemperatuur ja -võimsus selline, nagu aju seda vajab. Silmad vaatavad erikaugustele ja neuromotoorne tegevus aktiveerib erinevaid aju osasid, mis toodavad adrenaliini ja dopamiini. Sa reageerid nähtule – jooksed, hüppad, haarad, tõukad – ehk teed tegevusi, mis on vajalikud sensomotoorikaks.
14. Kuidas ma saan kõige paremini kaitsta oma silmi, kui mul on lühinägevus?
Lühinägevuse puhul on tarvis jälgida silmamuna ja -optika muutusi. Ära loe hämaras või pimedas, viibi rohkem väljas, vali spordialad, mis sulle meeldivad ning jälgi toitumist. Kui oled suur lugeja, säästa silmi ning kasuta moodsamat digitaalset võimalust, nagu seda on ettelugemine.
15. Mis vahe on lühinägevusel ja astigmatismil?
Astigmatism võib inimesel olla nii koos müoopiaga kui ka iseseisvalt, põhjustades silmas nn ebaselgust, värelust. Näiteks ei pruugi sa hästi tuvastada sarnaseid numbreid (3, 5, 6, 8, 9). Müoopia tugevus üldjuhul muutub rohkem kui astigmatism, kuid kui astigmatism jäetakse korrigeerimata, võib see põhjustada silmades pinget, valgustundlikkust, peavalu ja kuivustunnet.
16. Kas on nii, et erinevatele inimestele sobivad erinevad nägemise korrigeerimise vahendid?
Jah, on küll. Nägemise korrigeerimise väga hea tulemus sõltub eelnevast prillikandmise harjumusest ning silmade optilisest tugevusest. Mõnikord on soovitav eraldi prillid teha kaugele ja lähedale vaatamiseks, et moonutusi ja ebaselgust vähem tajuda. Suurte tugevuste puhul on soovitav kanda kas kontaktläätsi, et moonutused oleksid väiksemad, või võimalikult ruttu teha laserkorrektsioon, hoidmaks miinuse suurenedes ära sirglihaste nõrgenemise.
17. Millal saan teha laserkorrektsiooni, et nägemine taastada?
Esmane vaatlus tehakse 20-aastaselt, eeldades, et silmamuna enam ei kasva. Kuid ekraanide pidev kasutamine võib lükata laserkorrigeerimise võimaluse edasi, et ennetada nägemise languse teket pärast laserkorrektsiooni.
18. Miks miinus jälle tagasi tuleb?
Miinustugevus ilmneb taas, kui silmalihased nõrgenevad. Tavaliselt on see neil, kel palju arvutitööd või kelle silmad vajuvad väljapoole (silmalihaste nõrgenemise tõttu). Sellest, kuidas laserkorrektsioon õnnestub, saame teada, kui testime enne silmalihaseid. On mitmeid juhtumeid, kus enne laserkorrektsiooni saadetakse klient nägemisteraapiasse, et omandada tehnikad ja oskused, ennetamaks nägemise halvenemist pärast silmaoperatsiooni.
19. Kui ma prille kannan, kas siis mu nägemine jääb nõrgemaks ja ma vajan peagi tugevamaid prille?
On mitmeid juhtumeid, kus arvatakse, et prillide kandmine võib tulevikus nägemist halvendada või et liiga tugevad klaasid nõrgestavad nägemist. Kui prillid või kontaktläätsed on õigesti määratud, püsib hea enesetunne terve ärkvelolekuaja. Kui aga on tunne, et tahaks prille eest võtta, võib olla põhjus silmalihaste nõrgenemises või prillide mittesobivas optilises tugevuses. Seetõttu on alati vajalik testida prillide määramisel ka silmalihaseid.
20. Mitme aasta tagant toimuvat nägemismuutust võib pidada juba normist kõrvalekaldeks?
Miinustugevus võib tõusta kuni 20. eluaastani, mil keha saavutab oma pikkuse. Pärast seda võiks see jääda püsima kuni 40. eluaastani, mil tekivad muutused silmaläätses. Seda on tunda sellest, kui kaugele vaatamise prilliga ei saa enam mugavalt lugeda.
Miinussilm näeb lähedale alati hästi. Seetõttu on sagedane tegevus, kus lugemiseks võetakse prillid eest. Olenevalt vanusest võib see viidata ka silmalihaste nõrgenemisele, mispärast on soovitav testida oma silmalihaseid, kui prillidega pole mugav lugeda. Samuti viitab silmalihaste nõrgenemisele prillide vahetus sagedamini kui iga viie aasta tagant.
