Mis toimub meie ajus, kui kasutame digiajastu võlusid? Kui lähitöö liigsest koormusest ilmnevad silmade sügelus, kipitus, vesitsus, silmavalud, peavalud, nägemise ähmasus hämaras, valgustundlikkus või topeltnägemine, võib arvata, et muutused on toimunud ka visuaalkorteksil.
Silmade väsimus
Enamik meist on tundnud silmade väsimust, eriti need, kellel on istuv töö või suur õppekoormus. Väsinud silmad on klaasjad, vesised ja punased. Tunda võib olla silmavalu või peavalu ning esinevad hämaras nägemise vaevused, mistõttu ei talu valgust või ei jaksa pikalt lugeda.
Tavapärases nägemisuuringus püütakse välja selgitada parim nägemisteravus, kuid tänapäevane töölaad vajab põhjalikumat lähenemist – tarvis on kaardistada ka silmalihaste võimekust.
Oma praktikas kaebusi kaardistades on esimesel kohal silmade väsimus, millele järgnevad:
- silmade vesitsus, sügelus, liivateratunne
- kord on nägemine selge ja siis taas udune
- valgustundlikkus
- hämaras nägemise raskused
- suureneb tundlikkus ripsmetušile
- õhtul ei jaksa lugeda, tähtede „hõljumised“
- silmavalu, peavalud
- sõidukis lugedes iivelduse teke
- tasakaaluhäired
Mis põhjustab kaebusi?
Silmade väsimuse peamiseks teguriks peetakse lähitööd, kus töökaugus on kuni 70 cm. Riskirühmas on kontoritöötajad, laborandid, õmblejad, hambaarstid, hambatehnikud, kirurgid, õppurid, õpetajad, teadurid jne.
Selgeks nägemiseks on tarvis valgust. Silmad liiguvad pidevalt lähedale ja kaugele. Silma kumerad pinnad murravad valguskiiri läbi silmaava ehk pupilli silmapõhja selgenägemisalale. Nägemise teravus sõltub silma liigutavatest lihastest, silma pealmistest ja seesmistest kihtidest, tsiliaarlihasest ja läätsekapsli külge kinnituvatest sidemetest.
Silmaläätse teravustamise võimet nimetatakse akommodatsiooni elastsuseks. Noorel silmal on võime näha selgelt isegi 15 cm kauguselt, kuid vanusega väheneb läätse elastsus ja seepärast lükkame me midagi vaadates käsi kaugemale.
Liigse lähitöö tulemusel väheneb läätse elastsus, põhjustades kaugele nägemise halvenemist ja muid nägemisprobleeme aina noorematel inimestel. Need, kes on LASIK kirurgias korrigeerinud oma nägemist ja töötavad peamiselt lähialal, kaebavad taas nägemise halvenemise üle. See, kui kiiresti nägemine taas halveneb, sõltub silmaläätse elastsusest.
Lähedale vaadates, mil silmalääts kumerdub, on sidemed lõtvunud ja tsiliaarlihas pinges. Kaugele vaatamisel on vastupidi: tsiliaarlihas on lõtvunud ja sidemed pinges. Pikalt ühele kaugusele vaatamine põhjustab lihasmehhanismi spasmi ja probleeme selginemisega, näiteks pikalt lugedes ja kaugele vaatamiseks pilku tõstes ei teravustu nägemine kohe.
Tsiliaarlihasel on veel üks ülesanne: toota vesivedelikku, mis toidab silma sarvkesta ja eesmist pinda. Pikalt ühele kaugusele vaatamine häirib vesivedeliku tootmist, mis põhjustab kuivustunnet. Silmatilgad leevendavad kuivustunnet ajutiselt, sest põhjus on mujal.
Minu praktikas on juhtumeid, kus nägemine on ala- või ülekorrigeeritud. See põhjustab silmade vaevusi lähialal töötades. Põhjuseks on silma liigne pinge läbi „vale klaasi“. Optilise klaasiga on võimalik muuta silmalihaste liikumist sisse- või väljapoole. Liiga tugevad klaasid võivad põhjustada silmalihaspingeid, mis mõjutavad visuaalkorteksit. Prillide pideval kandmisel silmalihasmehhanism väsib ja prille eest võttes selgineb nägemine aeglaselt. Siin võib nõustuda nendega, kes väidavad: „prillid rikuvad nägemist.“ Kuid mitte alati!
Visuaalkorteks
Meil on kaks silma, kuid topelt me ei näe. Ajust tulevad närviimpulsid hoiavad kahte silma vaadeldaval objektil, tagades selguse ja nägemissügavuse. Normaalnägemise korral näeme selgelt igale kaugusele, kuid aju määrab ühe silma juhtsilmaks. Kui silmade optiline võimekus on erinev, valib aju visuaalkorteks, kumma silmaga vaatab. Nii võib ühe silmaga näha paremini lähedale, teisega kaugemale. Ühe silmaga vaadates võivad esemed tunduda suuremad või väiksemad kui teisega vaadates. Kui silmalihasvõimekus langeb, ilmnevad kaebused. See on ka põhjus, miks progressiivklaasidega kohanemisraskused ilmnevad, kui kõik parameetrid ei ole kandja jaoks optimeeritud.
Silmalihasmuutused põhjustavad muutusi ajus, visuaalkorteksis, mis mõjutavad meie arusaama keskkonnast ja reageeringut liikluses ja spordis (pallimängud). Lisaks on need seotud kohanemis- ja tasakaaluhäirete tekkega.
Kui vaadelda kogu silmalihasmehhanismi, siis silmalihased hoiavad silmi objektil, mida vaatame. Tavaliselt on objektid liikuvad või liigume ise objektide suhtes. Silmalääts suumib teravust, kuid kui ühe silma lihasmehhanism on nõrk, põhjustab see vaevusi, mida ei osata seostada nägemisega, näiteks liikuvas sõidukis lugedes tekkiv iiveldustunne. Seepärast soovitatakse vaadata kaugusesse, ühte punkti, et silmad liiguksid vähe.
Kui aju ei suuda innerveerida teatud silmalihasnärvi, vajub silm keskteljest kas sisse-, välja-, üles- või allapoole, tekib topeltnägemine. Nii on ilmnenud vajadus topeltnägemist vähendada peaasendi muutmisega, mis kutsub esile pinged teistes lihasgruppides ja skeletis. Keerulisemad silmalihaste äravajumised on diagonaalis, mida on ette tulnud mõned juhtumid ja oleme saanud ideaalse tulemuse, korrigeerides kahe silma nägemist prismaprillidega.
Kuidas leevendada väsinud silmade vaevusi ja üldist väsimust?
Tänapäevased võimalused:
- Ortoptiline nägemisuuring – selgitatakse silmalihasvõimekus ja saadud andmete põhjal määratakse optilise klaasitugevuse vajadus.
- Nägemisteraapia – tõstab silmalihasvõimekust optiliste klaaside, prismade, 3D-testide ja peeglite abil.
- Prismaprillid – aitavad balansseerida silmalihasliikumist.
Soovitused silmade väsimuse ennetamiseks
- Silmade väsimuse ilmnedes tõsta kiiresti silmi üle arvutiekraani ning teravusta vaheldumisi nii loetavat teksti kui pilku kaugusesse. Tee seda kümme korda.
- Hoia pead otse ja vaata silmadega erinevatesse suundadesse (paremale, vasakule, üles ja alla ning diagonaalidesse) viis sekundit.
- Kõõrita: vaata ninaotsa 5-10 sekundit ja seejärel kaugusesse. Kui kõõritamine on raske, võta pliiats või näpp appi.
- Toitu tervislikult: silmapõhjarakkudele annavad elujõudu luteiin, zeaksantiin, tsink, seleen ja A-vitamiin. (A-vitamiin ei sobi suitsetajatele!) www.toitumine.ee
- Ole aktiivne ja liigu rohkem väljas.
Teadlased on leidnud, et vähene väljas viibimine põhjustab biorütmide häireid, kuna silmapõhjarakud ei saa toota loomuliku valguse abil melatoniini. See võib põhjustada rahutut und ja depressiooni.
Kui nägemine on sulle oluline „tööriist“, siis on parim viis võtta enda tervise turgutamiseks aega nägemisteraapias, kus tegeletakse individuaalselt nägemismeelega. Nägemisteraapia on silmalihaste füsioteraapia koos aju treeninguga. Uute oskuste omandamisega toimub ajus närvirakkude vaheliste ühenduste neuroplastiline tugevnemine. See parandab visuaalkorteksi piirkonnas info töötlust, mille tulemusel paraneb ruumis liikumise taju, reageerimiskiirus ja motoorika.
Istuv töölaad ja vähene liikumine nõrgendavad aju visuaalse piirkonna töötlust ja mõjutavad motoorikat, koordinatsiooni ja taju. Ka kõrguste kartuse korral ei suuda visuaalkorteks kahe silma pilti tasakaalukeskusega kooskõlastada. Kellel on hirm kõrguste ees, on soovitav üks silm sulgeda.
Istuv töölaad
Füsioterapeut Jarko Koort
Lisaks silmade koormusele põhjustab peaasendi muutus kaelalülides ja õlavöötme lihaskonnas suuri pingeid. Eriti hästi on seda näha nutitelefonide kasutajate seas, kus pea kaldenurk on keha suhtes suur. Samuti vajuvad õlad ette suunas. Reeglina ei pöörata sellele enne tähelepanu, kui on juba tekkinud vaevused, seda eelkõige pea- ning kaelavalude näol.
Kuidas viib pea vale asend kaela- ja peavaludeni?
Ühe keskmise pea kaal on ligikaudu 5-6 kg. Pea püsti hoidmiseks peavad koostööd tegema paljud erinevad lihased. Ainuüksi 5 cm ettepoole asetatud pea suurendab kaelale mõjuvat raskusjõudu ligi 9 kg võrra ning suurendab pead püsti hoidvate lihaste koormust ligi neli korda. Mida rohkem on pea ettepoole viidud, seda rohkem peavad kaelalihased tööd tegema, et tagada pea püstine asend. Selline püsiv ebanormaalne asend tekitab kaela- ning õlavöötmelihastes seisundi, kus 4-5 lihasgruppi on liigselt pinges. Sellest tingituna koormatakse lihased üle, väheneb lihaste vastupidavus, pitsuvad närvid, kaela normaalne liikuvus häirub, mis omakorda veelgi süvendab kaela kangust ja valulikkust.
See kõik viib valudeni, mis ajapikku võivad muutuda krooniliseks, kui probleemiga ei tegeleta. Probleemid ei pruugi piirneda ainult kaela- ning peavaludega. Pea eesmise asendi poolt põhjustatud raskuskeskme muutumine ei suurenda koormust ainult kaelalülides, vaid mõjutab kogu lülisammast – sellega seoses võivad tekkida ka mujal selja piirkonnas valud, lihaste taskaalu häirumine, mis võib viia näiteks alaseljavaludeni.
Organism on üks tervik ning esmapilgul tühine normist kõrvalekalle võib tekitada hulganisti tervisehädasid. Kuidas vältida selliste probleemide teket? Siin on paar lihtsalt harjutust, mis sellisel puhul aitavad:
- Seisa sirgelt, tõsta mõlemad käed enda kõrvale, aseta peopesad üles, suru abaluud kokku, hoia pea ning kael otse õlgade kohal ning tee kätega ringliigutusi samal ajal abaluid koos hoides. Tee kätega kümme ringi.
- Seisa sirgelt, hoia pea ja kael otse õlgade kohal, aseta käed selja taha ning võta sõrmseong, seejärel suru abaluid selja peal kokku ning põranda suunas. Korda harjutust kümme korda.
- Seisa sirgelt, tõsta käsi üle pea, võta peast kinni ning painuta pead külje suunas, samal ajal säilitades vaade otsesuunas, hoia viis sekundit. Sama teisele poole. Korda harjutust viis korda.
Täpsemaks rühi kontrolliks on soovitatav pöörduda füsioterapeudi poole, kes aitab välja selgitada probleemide põhjused ning leida neile lahendused vastavalt inimese eripärale ning soovidele.
