Kui sa tuled nägemisteraapiasse, siis koged kiiresti seda, et meie juhendatud silmaharjutused ei piirdu ainult silmade treenimisega. Täiesti loomulikult võib tekkida küsimus: “Miks?”
Lihtsustatult öeldes on meie ajule vaja kahte asja: kütust ja stimulatsiooni. Kütust me saame hapniku ja glükoosi näol. Stimulatsiooni all peame silmas keha seest või väljast närvisüsteemi kaudu saabuvat infot, mida aju saaks analüüsida ja selle põhjal midagi ette võtta. Sellest pespektiivist on meie aju nii-öelda “kasuta või kaota” (use it or lose it) tüüpi organ. Seda on näha erinevate uuringute põhjal, kus on vaadeldud näiteks nägemis- ja kuulmismeele halvenemise mõju aju struktuurile.
Nii nagu ka lihaskond, mille suurus kahaneb, kui seda ei kasutata (nt trauma järgselt), kahaneb ka aju vastavate piirkondade maht, kui need ei saa mingil põhjusel stimulatsiooni. Nägemise puhul on seda tähele pandud nii varajaste probleemide puhul (nt need inimesed, kes on juba imikueast pimedad)[1][2] kui ka seoses hilisemas eas tekkinud probleemidega (nt glaukoom)[3]. Olukord on sarnane ka kuulmisprobleemide puhul[4][5].
Niisiis on meie treeningute üheks eesmärgiks stimuleerida aju ja suunata sellesse aktivatsiooni. Nägemisega seotud protsesside eest vastutab suures osas meie aju tagumine sagar, mida nimetatakse kuklasagaraks. Vanasti arvati, et see on tema ainus ülesanne. Tänaseks on aga leitud, et kuklasagarasse jõuab palju muud infot, mis ei ole nägemisega otseselt seotud.
Ka täiesti normaalse nägemisega inimeste kuklasagara teatud osad vastutavad puutetundlikkuse eest (puudutuse taju ja objektide äratundmine) ja kuulmise eest (helide asukoha määramine ja käsklustele reageerimine); veel rohkem on selline seos nägemise ja teiste meelte vahel väljendunud isikutel, kes on eluaeg olnud pimedad – nendel on leitud väljendunud kuklasagara aktiivsust kuulmise, lõhna- ning puutetundlikkusega seotud stiimulite töötlemsel ja ka vaimsete protsesside (keeleoskus, tähelepanu, töömälu) juhtimisel[6].
Võib-olla kõige paremini demonstreerib aju paindlikkust allolev video pimedast mehest, kes kasutab keele puutetundlikkust, et näha välismaailma.
Seega, ära ole üllatunud, kui nägemisteraapia ei piirdu ainult nägemise treenimisega, vaid paneb proovile ka sinu tasakaalu, kuulmise, mälu ja muud oskused! Silmatreeninguks saad endale aja broneerida siin.
Viited- Hou F, Li H, Li P, et al. Grey Matter Hypertrophy and Atrophy in Early-Blind Adolescents: A Surface-Based Morphometric Study. Dis Markers. 2022;2022:8550714. doi:10.1155/2022/8550714[↩]
- Pan WJ, Wu G, Li CX, Lin F, Sun J, Lei H. Progressive atrophy in the optic pathway and visual cortex of early blind Chinese adults: A voxel-based morphometry magnetic resonance imaging study. NeuroImage. 2007;37(1):212-220. doi:10.1016/j.neuroimage.2007.05.014[↩]
- Boucard CC, Hernowo AT, Maguire RP, et al. Changes in cortical grey matter density associated with long-standing retinal visual field defects. Brain. 2009;132(7):1898-1906. doi:10.1093/brain/awp119[↩]
- Lin FR, Ferrucci L, An Y, et al. Association of Hearing Impairment with Brain Volume Changes in Older Adults. Neuroimage. 2014;90:84-92. doi:10.1016/j.neuroimage.2013.12.059[↩]
- Wang HF, Zhang W, Rolls ET, et al. Hearing impairment is associated with cognitive decline, brain atrophy and tau pathology. eBioMedicine. 2022;86:104336. doi:10.1016/j.ebiom.2022.104336[↩]
- Qin W, Yu C. Neural Pathways Conveying Novisual Information to the Visual Cortex. Neural Plast. 2013;2013:864920. doi:10.1155/2013/864920[↩]
