Laserkorrektsioon ja nägemisteraapia

Laserkorrektsioon ja nägemisteraapia

Prillikandjate soov on vabaneda prillidest. Selleks, et prillidest vabaneda on vaja nägemise püsimist stabiilsena. Kuidas hoida nägemist stabiilselt hästi?

Kas prille kanda või mitte?

Oma töös pean igapäevaselt selgitama müütide tekkepõhjuseid ja mõju meie elukvaliteedile.

Üks peamisi müüte: „prille pole mõtet pidevalt kanda, nägemine läheb veelgi halvemaks“. Selleks peab olema väga kaalutletud põhjus, miks nii on öeldud. Prillide mittekandmisel toimuvad ajus teatud muutused, mis mõjutavad meie arusaamist keskkonnast ja tehtavaid otsuseid.

Prillide mittekandmise mõju

Taju- me liigume ruumis aeglasemalt, et mõista enda ümbrust, eriti võõras keskkonnas. Oleme aeglase reaktsiooniga ja mitte osavad orienteerujad.

Sügavustaju- kui silmad näevad erinevalt, siis kahe silma „pildi kokkusulatamine“ on tegelikkusest erinev. Eriti tuntav kauguste hinnang vähestes valgustingimustes.

Liikuvate objektide jälgimine- valguse abil saadavad silmapõhjarakud närviimpulsid ajju, mis omakorda peegelduvad tagasi silmalihastesse.

Kui mittekanda või kanda valetugevusega klaase, võib ilmneda: silmalihaste nõrkus ja laisa silma väljakujunemine. Eriti keeruline on lugu siis, kui ilmneb silmade ära vajumist teatud suunas (varjatud või nähtavat kõõrdsilmsust), siis optiline klaas võib olla nii abiks, kui ka kahjuks. Nimelt miinusklaasiga toimub silmade sissepoole suunamine ja plussklaasiga väljapoole.

Kõige algus on nägemisteravus

Kõige algus on mõlema silma väga hea nägemisselgus. Kas seda korrigeeritakse prillide, kontaktläätsede või laseriga, pole vahet. Vaja on teha täpselt. Mugavaim on kindlasti laserkorrektsioon. Tänase tehnoloogia abil on laserkorrektsiooni eelselt võimalik väga täpselt diagnoosida tulemust.

Olles saavutanud väga hea nägemisteravuse, siis järgmine on silmade liikumiskiirus: kui kiiresti suudad teravustada objekte erikaugustele: lähedale ja kaugele, jälgida liikuvas sõidukis, küljeaknast, mööduvaid objekte.

Nägemisteraapia

Et aidata taastada silmalihasjõudlus, on abi silmatreenngust. Seda nii enne laserkorrektsiooni, kui ka selle järgselt.

Nägemisteraapia on silmade liigutamine optiliste klaaside, peeglite, prismade, 3-D testide ja tasakaaluvahendistega.

Mõlemale silmale on eraldi pildid, mida tuleb selgelt jälgida keha asendi muutusel. Jälgides teste ja liikudes samaaegselt, käivitub kesknärvisüsteem, mis annab impulsse keskajju, mis kontrollib silmalihaste tööd.

Nii nagu lihaspingete korral pöördud füsioterapeudi poole, siis silmalihaspingete puhul annab kõige täpsema vastuse nägemisterapeut, kes kaardistab erinevate testide abil silmalihasjõudluse ja AITAB TAASTADA NÄGEMISSELGUSE. Nägemisteraapia ei vabasta prillidest nii nagu seda teeb laserkirurgia.

Kui nägemine taas halveneb

Nägemise muutust täheldavad peamiselt need kes enamus oma ärkvelolekuajast on ekraanide või lugemismaterjalide keskel. Ja seetõttu võib juhtuda, et väga hea nägemine hakkab tuhmistuma. Põhjus on loomuliku valgusosa puudumine ja silmalihaste nõrgenemine. Et oma nägemist hoida, selleks on nägemisteraapia individuaaltreeningud.

Karmen Johansson
Karmen Johansson
nagemisteraapia@gmail.com

Neuro-optometrist

Postita kommentaar