Laste nägemisvõime ja -taju mõjutavad eri arenguetappe, mille käigus arenevad välja verbaal-lingvistiline ja matemaatiline mõtlemine, ruumitaju, sotsiaalne suhtlemine, muusikaline taju ja keha koordinatsioon.
On hea teada, et lapsed näevad sündides väga uduselt ja hallides toonides, mistõttu on soovituslik kasutada mänguasjadest just punase-musta, valge-musta, kollase-musta kombinatsioone. Nii on täiesti asjakohane, kui emal on huuled ja küüned punast värvi. Sellega jälgib laps suu ja sõrmede liikumist, arendades ajus ala, mis tegeleb kujundite tõlgendamisega. Silmade arengu seisukohast oleks mõistlik soetada lapsele kontrastsetes värvides ja peeglitega mänguasju. Vaata Montessori mänguasju internetist!
Esimese nägemiskontrolli saad teha kodus
Punase silma refleks. Pildista beebit avatud silmadega. Vali kauguseks kuni 75 cm, pildista erinevate nurkade alt, välguga ja välguta. Mõlemal silmal peab olema samatooni punane refleks. Kui kahtled, pöördu kindlasti silmade kontrolli!
Väikelaste silmade liikumine areneb välja tasapisi. Neljandal elukuul suudavad beebid juba fikseerida ja jälgida. Seetõttu tuleks ka mänguasju liigutada pigem aeglaselt. Nii on hea võimalus jälgida, kas neljandaks elukuuks suudab laps aeglaselt ja sujuvalt jälgida H-tähe kujuliselt mänguasja liikumist.
Kuuendaks elukuuks on välja arenenud stereonägemine, mis annab võimaluse teha esmane silmade kontroll kodus: võta laps sülle ja istuge mõlemad peegli ette. Katke oma peopesaga lapse üks silm ja seejärel teine silm. Jälgige lapse reaktsiooni peeglis. Korrake katset nädala jooksul. Kui märkate, et lapse käitumine muutub sama silma sulgemisel, pöörduge kindlasti silmakontrolli. Samuti tuleb pöörduda silmade kontrolli, kui märkate beebi väsides ühe või mõlema silma ära vajumist!
Esimene silmakontroll peaks olema kindlasti tehtud 3. eluaastaks. Selleks ajaks on näha, kuidas laps fikseerib, jälgib, milline on nägemisvõime ja visuaalmotoorne oskus.
Õpiraskusi võib põhjustada ka kehv nägemine
Nägemissüsteem on ütlemata keeruline mehhanism, seetõttu ei ole kahe silma nõrka fikseerimisvõimet varem osatud seostada düsleksia ja düsgraafiaga. Õpiraskuste ennetamiseks on väga tähtis silmade võrdne areng, sest nii on laps sotsiaalselt aktiivsem, kehalises liikumises täpsem, oskab kiiremini lugeda ja arusaadavalt kirjutada.
On juhtumeid, kus laste lugemisraskused on tingitud kahe silma koos töötamise nõrkusest. Nõrkade silmalihaste korral kipuvad tähed ujuma ja segi minema, ei märgata tulpasid või kirjutatakse tahvlilt valesti maha. Käekiri võib ka olla lohakas seetõttu, et pliiatsi otsa vaatavad silmad ei suuda saada ajust täpseid signaale näppude lihastesse.
Seepärast kiputakse ka kergelt välja kirjutama düsleksia ja düsgraafia diagnoose.
Kui täheldad, et laps vajab abi lugema õppimisel, registreeri aeg silmade koostöö testimisele!
