Silmatreening aitab hoida korraga mõlemal silmal kujutist selge ja stabiilsena.
Silmade liikumist koordineerivad kolm lihasgruppi, mis aitavad silmadel fikseerida, hoida tasakaalu, reageerida liikumisele, sujuvalt jälgida, fokusseerida erinevatele objektidele ning pöörata silmi sisse- ja väljapoole.
Kui silmalihased nõrgenevad, ilmneb fokusseerimise aeglus, tekivad peavalud, kuivus- ja raskustunne silmades, vesisus jne. Kui vaevused ei kao, tekib ärevushäire ja hirm “läbipõleda”
Nägemisteraapiat ehk silmatreeningut peetakse sageli ekslikult imerohuks, mis aitab vabaneda prillidest. Internet on selleteemalisi artikleid, raamatuid, programme, spetsiaalprille ja teste täis!
Igasugune silmade liikumine erinevatele kaugustele parandab toitainete- ja hapnikuvarustust lihaskudedes.
Soovitus “vaata kaugusesse” on silmade jaoks kui puhkus, kuid ei treeni aju.
Muidugi on võimalik kasutada nõrgemaid prille või siis viimaste kandmisest hoopiski loobuda, kuid küsimus on:
Me õpetame aju kasutama mõlema silma sisendit. Treenime nägemistaju! Silmatreeningu vundamendiks on õige tugevusega optika. Kuna optika tugevus mõjutab silmalihaste liikumist, tuleb silmauuringus testidega välja mõõta optiline mõju kahe silma koos vaatamisel.
Sellepärast ei ole meil kodulehel ka üleval silmaharjutusi. Kui soovid reaalset tulemust, tuleb igale silmapaarile pärast testide sooritamist luua individuaalne treeningkava. Lisaks on oluline jälgida muutusi jooksvalt ja teha vajadusel korrektuure harjutustes.
On juhtumeid, kus optilise klaasitugevuse tõstmisel on silmade koostöö hoopis nõrgenenud – eriti miinusprillide puhul. Tõstes miinustugevust võib juhtuda, et nõrgestame silmalihaseid, mis pööravad silmi väljapoole ja plusstugevuse puhul lihaseid, mis pööravad silmi sissepoole.
Tulemuseks on lugemisraskused, silmade tulitus, sagedane pilgutus, tikid, kuiva silma sündroom, peavalud, topeltnägemine, vahelduv nägemisselgus, valgustundlikkus.
Mida täpsemini suudavad silmad näha detaile ja hoida nähtut silmades paigal, seda paremini suudab aju nähtu põhjal kahe silma pildi üheks sulatada. Kogu selle tegevuse juures kiireneb ajus infotöötlus, mis saadab impulsid lihastesse.
Kui üks silm vajub ära, ei suuda aju väreleva pildiga toime tulla. Seepärast on sõrmedesse tulevad lihasimpulsid nõrgad ja tehtud jooned muutuvad pikemaks ja abstraktsemaks. Sellepärast ei ole nõrgema nägemise või silmade koostööga inimestel mõistlik kasutada heledaid pliiatseid, sealjuures harilikke.
Sinisel valgusel on lühem lainepikkus ning seepärast tunneme mõnikord ruumis viibides ja vesteldes, et meie silmades tekivad nn hallid alad.
Sageli räägitakse, et ekraanide taga töötades on just sinine valgus see, mis silmi väsitab. Päris nii see ei ole!
Silmade valgustundlikkuse ja väsimuse põhjuseks on silmaläätse fokusseerimisel tööd tegeva tsiliaarlihase ja iirise lihase düsfunktsioon, mille tõttu pupill ei tõmbu kokku ja silmalääts nn paisub. Kergelt kollakas toon “pehmendab” vaatamist, kuid ei tegele lihase lõdvestamisega.
Küll aga on hea teada, et:
Kui tunned, et silmades on pinge, fokusseerimine aeglustub, silmad on vesised, valgustundlikud või tunned väsimust – BRONEERI KINDLASTI AEG SILMAUURINGUSSE!
MÕNED LÕDVESTUSHARJUTUSED:
Tee vildikaga väike täpp aknaklaasile. Seisa ca 30–40 cm aknast. Vaata nina otsa – vaata täppi – vaata kaugusesse!
Vaata nina otsa – kella 2 suunas – vaata nina otsa – vaata täppi – vaata kaugusesse! Korda sama, vaata kella 5, kella 8, kella 10 suunas!
Tee samal ajal õlavöötme- ja seljaharjutusi!
Meie füsioterapeut annab just sinule sobivad harjutused!
Meie praktikas on väga palju erinevaid juhtumeid, kus silmauuringu ja silmatreeningu järgselt oleme saavutanud oluliselt parema elukvaliteedi kui enne. Meie töö ja tulemuste kohta saad lugeda meile antud tagasisidest!
Silmauuringus ja silmatreeningus võid olla kindel, et meie töötajad on hästi koolitatud ja omavad teadmisi kõige uuematest suundadest. Tänu neuroteaduse arengule saame aina enam kinnitust aju plastilisusele ja asjaolule, et vanus ei loe!
Nii on ka ümber lükatud laisa silma ravi. Kui varem arvati, et laiska silma saab ravida/treenida kuni 8. eluaastani, siis tänased neuroteaduse seisukohad annavad julgust treenida laiska silma ka täiskasvanueas. Treenides aju uute oskuste kaudu paraneb nähtava info töötlemise kiirus ja tänu sellele ka enesetunne! Treenides lihaseid, muudame aju funktsioone ja struktuuri.
Nägemisteraapias kasutatakse eri tugevusega optilisi klaase, prismasid, peegleid, stereogramme, stereoskoope jt tasakaalu parandavaid vahendeid, mis treenivad:
