Silmauuring ja silmatreening

Miks võib lugemine olla ebameeldiv ja väsitav?

Lugemisraskused võivad olla tingitud kaasasündinud ajukahjustusest, aga tähelepanu tuleb pöörata ka silmade koostöövõimele.

Iga õppeaasta algul toimub meie peades virvarr: oleme sunnitud vahetama suvise elevuse ja põnevuse tasapisi uute teadmiste ja oskuste vastu. Mõnele meist jääb õpitu kergelt külge, teisel jookseb mööda külge maha. Miks nii?

Pole huvitavamat tegevust kui lugemine, kuid miskipärast kuuleme eriti noorte seas aina enam, et lugemine olevat sunnitud ja igav tegevus, kui just raamat pole huvitav. Ma ei hakka loetlema tegevusi, mis ei anna võimalust raamatu vastu huvi tekitada, vaid selgitan, miks võib lugemine olla ebameeldiv ja väsitav.

Lisaks vanemate tähelepanekutele kohtan oma praktikas sageli lapsi ja noori, kelle on suunanud kontrolli õpetaja või sotsiaaltöötaja. Kaebusteks funktsionaalse lugemise häired.

Alguses on silmad plussis

Lugemine on aju jaoks keeruline protsess, kuna aju sulatab mõlema silma pilti kokku ja loob seeläbi lugemiskeskust sõnamälu kaudu. Kui soovid teada, kuidas see protsess käib, keera see tekst nüüd tagurpidi ja jätka lugemist.

Kui puudub sõnamälu, kipuvad sarnased tähed segi minema. Sageli on need tähed aenubd. Et meie, täiskasvanud, loeme nüüd aeglasemalt, näitab, et peame fikseerima saamaks aru tähest või tähekombinatsioonist, talletame sõna mällu ning tasapisi kasvab lugemiskiirus.

Loomupäraselt sünnime siia ilma pluss-silmadega, mistõttu ei näe imikud lähedale selgelt. Vanuse tõustes, silmamuna kasvades plussitugevus väheneb ja nägemine selgineb. Nii on ka mõistetav, miks mõnikord ilmneb kolmandal eluaastal silmade „äravajumine“, mis tabab lapsevanemaid šokina.

Beebid tajuvad värve tuhmimalt, mistõttu on soovitav soetada kontrastsete värvitoonidega mänguasju pastelsete asemel. Üks tähelepanek veel: beebisid ei ole mõistlik hüpitada – see raskendab silmadega fikseerimist ja väsitab silmi.

Mida väiksem on sündides silmade plusstugevus, seda kiiremini nägemine selgineb ja lapsed hakkavad tundma huvi joonistamise, värvimise ja muu lähivaates tegevuse, näiteks lugemise vastu. Siit ka selgitus, miks osa lapsi suudab lugeda juba nelja-aastaselt, kuid teise jaoks valmistab see raskusi ka kümneselt.

Enne õpi, siis mängi

Lugemiskiirus, värvitoonide nõrk eristamisvõime, halb nägemisvõime hämaras, keskendumisraskused ja aeglane reaktsioon liikuvate asjade jälgimisel (jalgpalli, lauatennise, sulgpalli, võrkpalli jm pallimängude puhul) võivad olla tingitud halvast nägemisest ja kahe silma võimetusest teha koostööd.

Nägemine on keeruline neuroloogiline protsess, mis saadab närviimpulsse silmalihastesse. Silmade liikumist mõjutavad optilised klaasid, mis suunavad valguse läbi pupilliava terava nägemise alale ja liigutavad silmi sisse- või väljapoole. Plussklaasid pööravad silmi väljapoole, miinusklaasid sissepoole. Kui ilmneb, et klaasitugevus muutub sageli, tuleb kontrollida silmalihaseid.

Nägemise muutust mõjutavad nii geneetiline pagas kui ka keskkond. Paraku nõrgendab nutikeskkond nägemist – silmad vaatavad ühes asendis liiga pikalt samale kaugusele.

Hoidke liikumatult käes nt kilost pakendit. Mida kauem hoiate, seda rohkem tahaks niheleda. Lihas nõrgeneb. Seetõttu on alati mõistlik enne ära õppida ja alles seejärel suunduda nutimaailma. See aitab vältida silmalihaste nõrgenemisest tulenevat unisust ja keskendumishäireid.

Silmaläätse spasmist ja kahe silma koostöö nõrkusest põhjustatud nägemishäired

  • Inimene loeb aeglaselt ja konarlikult.
  • Lugemisel on tarvis kasutada abivahendit.
  • Ei mõista loetavat teksti.
  • Eksib tahvlilt maha kirjutamisel.
  • Silmade sage pilgutamine, võib ilmneda silmade vesisus, punetus, sügelus.
  • Loeb, vaatab nutiseadet lähemalt kui käsivarre pikkus.
  • Vaatab televiisorit lähedalt (kaugus sõltub ekraani suurusest).
  • Esinevad peavalud, eriti kulmude piirkonnas.
  • Silmad on valgustundlikud.
  • Inimene väldib hämaras liikumist.
  • Väldib pallimänge.
  • Ei meeldi 3D-filmid.
  • Liikuvate objektide jälgimisel silmad väsivad.
  • Autosõit ajab iiveldama, autos ei saa lugeda.
  • Keskendumisraskused, sage unistamine.
  • Unistab, kaotab asju.
  • Nägemine halveneb pidevalt.

Õpetajate Lehe arvamuslugu