Silmade väsimus ja istuv töölaad

Silmade väsimus ja istuv töölaad

Mis toimub meie ajus, kui me kasutame digiajastu võlusid? Kui lähitöö liigsest koormusest ilmnevad silmade sügelus, kipitus, vesitsus, silmavalud, peavalud, nägemise ähmasus hämaras, valgustundlikkus või topeltnägemine, võib arvata, et muutused on ka visuaalkorteksil.

See, milliseid muutusi istuv töölaad meie ajus esile kutsub, on räägitud vähe.

Silmade väsimus

Ilmselt enamik meist on tundnud silmade väsimust. Need, kelle töölaad on istuv või on suur õppekoormus, on silmade väsimust tundnud korduvalt. Väsinud silmi oleme me näinud. Need on klaasjad, vesised ja punased. Tunda võib silmavalu või peavalu, hämaras nägemise vaevused, mistõttu ei talu valgust või ei jaksa pikalt lugeda.

Tavapärses nägemisuuringus püütakse välja selgitada parim nägemisteravus. Kuid tänapäevane töölaad vajab põhjalikumat lähenemist, tarvis on kaardistada ka silmalihaste võimekus.

Oma praktikas kaebusi kaardistades on esimesel kohal silmade väsimus, millele järgnevad:

  • silmade vesitsus, sügelus, liivateratunne
  • kord on nägemine selge ja siis taas udune
  • valgustundlikkus
  • hämaras nägemise raskused
  • suureneb tundlikkus ripsmetuššile
  • õhtul ei jaksa lugeda, tähtede „hõljumised“
  • silmavalu, peavalud
  • sõidukis lugedes iivelduse teke
  • tasakaaluhäired

Mis põhjustab kaebusi?

Silmade väsimuse peamiseks teguriks peetakse lähitööd, kus töökaugus on kuni 70 cm. Riskirühmas on kontoritöötajad, laborandid, õmblejad, hambaarstid, hambatehnikud, kirurgid, õppurid, õpetajad, teadurid jne.

Selgeks nägemiseks on tarvis valgust. Silmad liiguvad pidevalt lähedale ja kaugele. Silma kumerad pinnad murravad valguskiiri läbi silmaava e. pupilli silmapõhja, selgenägemisalale. Nägemise teravus sõltub silma liigutavatest lihastest, silma pealmistest – ja seesmistest kihtidest, tsiliaarlihasest ja läätsekapsli külge kinnituvatest sidemetest.

Silmaläätse teravustamise võimet nimetatakse akommodatsiooni elastsuseks. Noorel silmal on elastsuse võime näha selgelt isegi 15 cm kauguselt, kuid vanusega läätse elastsus väheneb ja seepärast lükkame me käsi ka kaugemale.

Kuid liigse lähitöö tulemusel väheneb läätse elastsus, ja see põhjustab kaugele nägemise vähenemise ja muid, eespool täheldatud nägemisprobleeme aina noorematel inimestel. Need, kes on LASIK kirurgias korrigeerinud oma nägemist ja töötavad silmadega enamasti lähialal, kaebavad taas nägemise halvenemist. See, kui kiiresti nägemine taas halveneb, sõltub millise absoluutse elastsusega on silmalääts.

Lähedale vaadates, mil silmalääts kumerdub, on sidemed lõtvunud ja tsiliaarlihas pinges. Kaugele vaatamisel vastupidi. Tsiliaarlihas lõtvunud ja sidemed pinges. Kuid kui pikalt vaadata ühele kaugusele tekib lihasmehhanismi spasm ja tekivad probleemid selginemisega, näiteks pikalt lugedes ja tõstes pilgu, et kaugele näha, et teravusta hästi selgeks.

Tsiliaarlihasel on veel üks ülesanne. Toota kehaomast vesivedelikku, mis läbi silmasiseste kanalite toidab ka silma sarvkesta, silma eesmist pinda. Kui pikalt vaadata ühele kaugusele, on häiritud vesivedeliku tootmine, mis põhjustab „kuivustunnet“. Nii võib tunduda, et silmatilgad leevendavad „kuivustunnet“ ajutiselt, sest põhjus on mujal.

Minu praktikas on juhtumeid, kus nägemine on ala- või ülekorrigeeritud. See põhjustab silmade vaevusi lähialal töötades ja nii esineb ka sümptomite kooslust rohkem. Põhjuseks on silma liigne pinge läbi „vale klaasi“. Ja veel. Optilise klaasiga on võimalik muuta silmalihaste liikumist sisse – või väljapoole. Klaaside liigsest tugevusest võivad ilmneda silmalihaspinged, mis mõjutavad ajus visuaalkorteksit ning prillide pideval kandmisel silmalihasmehhanism väsib ning võib ilmneda, et prille eest võttes selgineb nägemine aeglaselt. Siin võib nõustuda nendega, kes väidavad: „prillid rikuvad nägemist.“ Kuid mitte alati!

Visuaalkorteks

Meil on kaks silma, kuid topelt me ei näe. Ajust tulevad närviimpulsid hoiavad kahte silma vaadeldaval objektil. Nii on tagatud absoluutne selgus ja nägemissügavus. Normaalnägemise korral näeme selgelt igale kaugusele, kuid sellegipoolest teeb aju oma valiku ja määrab ühe silma juhtsilmaks. Kui silmade optiline võimekus on erinev, valib aju visuaalkorteks kumma silmaga vaatab. Nii võib olla, et ühe silmaga näeb paremini lähedale, teise silmaga kaugemale. Samas võivad olla ühe silmaga vaadates esemed suuremad või väiksemad, kui teisega. Kui silmalihasvõimekus langeb, ilmnevad kaebused. See on ka põhjus, miks progressiivklaasidega ilmnevad kohanemisraskused, juhul kui kõik parameetrid on kandja jaoks optimeeritud.

Silmalihasmuutused põhjustavad muutusi ajus, visuaalkorteksil, mis mõjutab meie arusaama keskkonnast ja reageeringut liikluses ja spordis (pallimängud). Lisaks on see seotud kohanemis- ja tasakaaluhäirete tekkega.

Kui nüüd vaadelda kogu silmalihasmehhanismi kooslust, siis silmalihased hoiavad silmi objektil, mida vaatame. Tavaliselt on objektid liikuvad või liigume ise objektide suhtes. Silmalääts suumib teravust, kuid kui ühe silma lihasmehhanism on nõrk, põhjustab see vaevusi, mida ei osata seostada nägemisega, näiteks liikuvas sõidukis lugedes tekkiv iiveldustunne. Seepärast soovitatakse vaadata kaugusesse, ühte punkti, et silmad liiguksid vähe.

Kui aju ei suuda innerveerida teatud silmalihasnärvi, vajub silm keskteljest kas sisse- välja-, üles- või allapoole, tekib topeltnägemine. Nii on ilmnenud vajadus topeltnägemist vähendada peaasendi muutmisega, mis kutsub esile pinged teistes lihasgruppides ja skeletis.

Keerulisemad silmalihaste äravajumised on diagonaalis, mida on ette tulnud mõned juhtumid ja oleme saanud ideaalse tulemuse korrigeerides kahe silma nägemist prismaprillidega.

Kuidas leevendada väsinud silmade vaevusi ja üldist väsimust?

Tänapäevased võimalused

  1. Ortoptiline nägemisuuring – selgitada silmalihasvõimekus ja saadud andmete põhjal määrata optilise klaasitugevuse vajadus.
  2. Nägemisteraapia – tõstab silmalihasvõimekust optiliste klaaside, prismade, 3D testide ja peeglite abil.
  3. Prismaprillid – aitavad balansseerida silmalihasliikumist.

Soovitused silmade väsimuse ennetamiseks

  1. Silmade väsimuse ilmnedes – tõsta kiiresti silmi üle arvutiekraani, teravusta vaheldumisi nii loetavat teksti kui kaugusesse. Tee seda 10 korda.
  2. Hoia pead otse ja vaata silmadega erinevatesse suundadesse 5 sekundit (paremale, vasakule, üles ja alla ning diagonaalidesse).
  3. Kõõrita! Vaata ninaotsa 5-10 sekundit ja seejärel kaugusesse. Kui kõõritamine on raske, võta pliiats või näpp appi.
  4. Toitu tervislikult! Silmapõhjarakkudele annavad elujõudu luteiin, zeaksantiin, tsink, seleen ja A-vitamiin. (A-vitamiin ei sobi suitsetajatele!) www.toitumine.ee
  5. Ole aktiivne ja liigu enam aega väljas.

Uue uuringu kohaselt on teadlased leidnud, et vähene väljas viibimine põhjustab biorütmide häireid kuna silmapõhjarakud ei saa toota loomuliku valguse, just sinise spektri osa, abil melatoniini. Võib ilmneda rahutu uni ja depressioon.

Kui nägemine on sulle oluline „tööriist“, siis parim viis on võtta enese tervise turgutamiseks aega nägemisteraapias, kus tegeletakse individuaalselt nägemismeelega. Nägemisteraapia on silmalihaste füsioteraapia koos aju treeninguga. Uute oskuste omandamisega toimub ajus närvirakkude vaheliste ühenduste neuroplastiline tugevnemine. Nii paraneb visuaalkorteksi piirkonnas info töötlus, mille tulemusel paraneb ruumis liikumise taju, reageerimiskiirus, motoorika.

Istuv töölaad ja vähene liikumine nõrgendavad aju visuaalse piirkonna töötlust ja avaldavad mõju motoorikale, koordinatsioonile ja tajule. Ka kõrguste kartuse korral ei suuda visuaalkorteks kahe silma pilti tasakaalukeskusega kooskõlastada. Kellel hirm kõrguste ees, on soovitav üks silm sulgeda.

 

Istuv töölaad

Füsioterapeut Jarko Koort

Lisaks silmade koormusele põhjustab peaasendi muutus kaelalülides ja õlavöötme lihaskonnas suuri pingeid. Eriti hästi on seda näha nutitelefonide kasutajate seas, kus pea kaldenurk on keha suhtes suur. Samuti vajuvad õlad ette suunas. Reeglina ei pöörata sellele enne tähelepanu, kui on juba tekkinud vaevused, seda eelkõige pea- ning kaelavalude näol.

Kuidas viib pea vale asend kaela- ja peavaludeni?

Ühe keskmise pea kaal on ligikaudu 5-6 kg. Pea püsti hoidmiseks peavad koostööd tegema paljud erinevad lihased. Ainuüksi 5 cm ettepoole asetatud pea suurendab kaelale mõjuvat raskusjõudu ligi 9 -kg võrra ning suurendab pead püsti hoidvate lihaste koormust ligi 4 korda. Mida rohkem on pea ettepoole viidud, seda rohkem peavad kaelalihased tööd tegema, et tagada pea püstine asend. Selline püsiv ebanormaalne asend tekitab kaela – ning õlavöötmelihastes seisundi, kus 4-5 lihasgruppi on liigselt pinges. Sellest tingituna koormatakse lihased üle, väheneb lihaste vastupidavus, pitsuvad närvid, kaela normaalne liikuvus häirub, mis omakorda veelgi süvendab kaela kangust ja valulikkust.

See kõik viib valudeni, mis ajapikku võivad muutuda krooniliseks, kui probleemiga ei tegeleta. Probleemid ei pruugi piirneda ainult kaela – ning peavaludega. Pea eesmise asendi poolt põhjustatud raskuskeskme muutumine ei suurenda koormust ainult kaelalülides, vaid mõjutab kogu lülisammast, sellega seoses võivad tekkida ka mujal selja piirkonnas valud, lihaste taskaalu häirumine, mis võib viia näiteks alaseljavaludeni.

Organism on üks tervik ning esmapilgul tühine normist kõrvalekalle võib tekitada hulganisti tervisehädasid. Kuidas vältida selliste probleemide teket? Siin on paar lihtsalt harjutust, mis sellisel puhul aitavad:

  1. Seisa sirgelt, tõsta mõlemad käed enda kõrvale, aseta peopesad üles, suru abaluud kokku, hoia pea ning kael otse õlgade kohal ning tee kätega ringliigutusi samal ajal abaluid koos hoides. Tee kätega 10 ringi.
  2. Seisa sirgelt, hoia pea ja kael otse õlgade kohal, aseta käed selja taha ning võta sõrmseong, seejärel suru abaluid selja peal kokku ning põranda suunas. Korda harjutust 10 korda.
  3. Seisa sirgelt, tõsta käsi üle pea, võta peast kinni ning painuta pead külje suunas, samal ajal säilitades vaade otsesuunas, hoia 5 sekundit. Sama teisele poole. Korrata harjutust 5 korda.

Täpsemaks rühi kontrolliks on soovitatav pöörduda füsioterpeudi juurde, kes aitab välja selgitada probleemide põhjused ning leida neile lahendused vastavalt inimese eripärale ning soovidele.