Silmad jõusaali trenni

Silmad jõusaali trenni

Kõik kontoritöötajad teavad, et aeg-ajalt peab silmi puhkama ja võimlema. Kui see meelest läheb, annavad peavalu ja punetavad või kuivad silmad mõne aja pärast märku, et silmadele on liiga tehtud. Lisaks sellele vähemalt teoreetilisele teadmisele on erinevaid kampaaniaid ja liikumisi, mis lubavad puhtalt silmade pingutamise ja prillidest loobumisega taas kotkasilmaks saada.

Juhusliku silmavõimlemise ja imet tõotavate tehnikate vahel on aga nägemisteraapia, mis aitab kirurgilise sekkumiseta tõsta silmade võimekust ja leevendada mitmesuguseid nägemisprobleeme.

Nägemisteraapia versus silmade võimlemine

Optometrist Karmen Johansson juhib Eesti seni ainsat nägemisteraapia kabinetti ning on selle valdkonnaga tegelenud juba kaks aastat. Tema sõnutsi on silmade võimlemine lihtsalt silmade liigutamine, ent nägemisteraapias kasutatakse ka abivahendeid.

“Jõusaalis personaaltreeneri valvsa pilgu all tegutsemine tõstab lihastoonust efektiivsemalt kui kodune võimlemine. Sama lugu on ka silmadega – kui kombineerime erinevaid teste ja optilisi vahendeid motoorika, koordinatsiooni ja taju harjutustega, tekitatakse aju erinevate osade vahel uusi mustreid,” selgitab Johansson
ja täiendab, et püüab nägemisteraapias taastada binokulaarset ehk kahe silma nägemist. See on nägemissügavus, kus inimene oskab hinnata objektide omavahelisi kaugusi ja seda, kuidas ta ruumis liigub. Seeläbi tagab binokulaarne nägemine ka paremad spordi- ja õpitulemused.

Teraapia eelduseks on õige optilise tugevusega prillidSilmad jõusaali trenni

Karmen Johansson suhtub kriitiliselt üleskutsetesse prillidest üleüldse loobuda või oluliselt nõrgemaid kasutada: “Kui inimene vajab -8,00 D tugevusega prille, ent kasutab miinus nelja, siis peab silm tõsiselt pingutama. Olenevalt vanusest võivad silmad mõnda aega seda ka suuta, ent silmalihaste väsimisel võib tekkida liivateratunne.” Optometrist toonitab, et nägemisteraapia eeldus on õige optilise tugevusega prillid või läätsed.

Esmasel pöördumisel vaadatakse kõigepealt anamneesi ja selgitatakse välja, millised on nägemissüsteemi nõrgad kohad. Seejärel koostatakse treeningkava vastavalt sellele, kas rõhku on vaja panna silmaläätse või -lihaste treeningule.

“Esmalt teeme viiese treeningute ploki ja kaardistame tulemused, kui palju on muutunud ja kas on vaja teha veel üks plokk,” tutvustab Johansson süsteemi ja märgib, et kuigi kliendid saavad testid ka koju kaasa, kipub enda eest hoolitsemine argitoimetuste kõrvalt unarusse jääma. “Siin tegeleme aga läbi nägemissüsteemi aju treenimisega,” avaldab ta.

Johansson räägib, et eeskätt treenitaksegi teraapias silmade üldist lihasvõimekust, mille abil inimene õpib silmi paremini tunnetama. See võimaldab omakorda ära hoida peavalusid, väsimust ning keskendumishäireid. “Ka on patsiente, kes on läbi teinud mitmed uuringud, ent kaebuste põhjuseid ei leita ja vaevused ei kao. Prillipoes määratakse prille, silmaarstil tuvastatakse silmahaigusi, ent silmade võimekuse teste Eestis piisavalt ei tehta, mistõttu diagnoositakse näiteks “kuiva silma” väga kergekäeliselt,” kurdab Johansson.

Milliste probleemide puhul siis nägemisteraapiast abi on?

Põhihaiguste tagajärgede leevendamine

Johanssoni sõnutsi ei saa geneetiliste või süsteemsete haiguste (näiteks diabeet, kõrgvererõhktõbi, erinevad sündroomid) tõttu tekkinud kahjustusi välja ravida, küll aga leevendada. Näiteks saab insuldi järel tekkinud topeltnägemise teraapiaga kontrolli alla, nii et inimene saab jätkata oma igapäevatoimetusi.

Nägemisteraapia suurim sihtrühm on aga lähitöötegijad, kelle kaebused varieeruvad silmade väsimusest, peavaludest, kuivustundest ja topeltnägemisest kuni tasakaaluhäirete, üldise väsimuse ja
keskendumisraskusteni.

Karmen Johansson selgitab, et silmade nõrkusele viitab ka suutmatus liikuvas sõidukis lugeda ja iiveldustunne. Kuna nägemise ja tasakaalu keskused ajus on väga lähestikku, saab nägemisteraapia abil parandada ka tasakaalutunnetust.

Tunnistan üles, et minulgi on tasakaal kehvavõitu ja teen seepeale läbi kompleksse harjutuse: pean lugema numbreid vaheldumisi ekraanilt ning enda käes olevalt paberilehelt, kusjuures metronoomi taktis tuleb lugemist jätkata ekraanil täpselt sealt, kus see lehel pooleli jäi. Ja nagu sellest oleks veel vähe, pean samal ajal tasakaalu hoides kõndima mööda kitsast lauda.

Kui kahe esimese komponendi ehk vaadete vaheldamisega saan veel kuidagi hakkama, päädib lauajupil kõndimine aju täieliku kokkujooksmise ning abitu tuiuga. Samas motiveerib see kodus edasi pusima ja enam ma nii lihtsalt tasakaalu ei kaota, kui pean ootamatult pilgu teelt kõrvale suunama. Seega – silmade puhul on rööprapsimine tõeliselt kasulik!

Lühinägevus ehk müoopia
Silmad jõusaali trenni

Üks probleemidest, mille puhul on nägemisteraapiast abi, on lühinägevus ehk müoopia. Lühinägevuse korral määratud miinusprillid hakkavad pikaaegsel lähitöötegemisel silmi väsitama ning tekib tunne, et ka kaugele nägemine halveneb. Murekoht on ka see, et kontaktläätsede kandjad tellivad järgmised läätsed 0,25 dioptrit tugevamad, põhjustades teadmatusest endale terviseprobleeme juurde.

Silmakontrollis selgubki, et miinust on vaja tõsta, mis tähendab lähialas töötamisel taas topeltkoormust. “Nõiaringist välja murdmiseks tuleb esmalt lähialas töötamise võimekus korda saada ning selleks sobivadki erinevad nägemisteraapia harjutustikud,” selgitab Karmen Johansson. Tema poole on pöördunud ka palju noori, kel on keskkonnast tingitud miinuse ilmnemine. “Praegu käib nägemisteraapias üks 11-aastane tüdruk, kelle silmad olid miinus 1,25 D, ent pärast viit seanssi on vaid miinus 0,5 D. Me jätkame protsessi, ent vajadusel võib tal väike miinusprill jääda.”

Kaugnägevus (hüperoopia)

Pluss-silm suumib pidevalt erinevatele kaugustele ja töötab lakkamatult, mis aga väsitab silmalihasmehhanismi. Sel juhul tuleb mõõta ära absoluutne silmalihase võimekus ja silmalihaste koostöövõime. Sellest ilmnevad näitajad, mis ei vasta vanusele. “Kui enne nutiseadmete võidukäiku tekkis lugemisprillide vajadus enamasti 40+ vanuses, siis täna võib lugemisprille tarvis olla juba
10aastasel lapsel. Teraapias kasutame võimekuse tõstmiseks erineva tugevusega klaase ja eri suurusega teste.”

Topeltnägemine

Johansson selgitab, et meil on kaks silma, ent aju aitab silmamehhanismide tööd koordineerida ja nähtavat pilti ühena hoida. “Erinevate traumade ja haiguste tõttu või silmalihaste võimekuse languse puhul näeme me kahte ühesugust pilti. Teraapias kasutame sel puhul prismasid, peegleid ja 3D-teste, tasakaalulauda ja muid vahendeid, mille abil õpetame aju uuesti vaatama,” räägib ta ja toob näite ühest sporditrauma tagajärjel topeltnägemise all kannatavast raamatupidajast, kes suutis liikuda vaid saatjaga ning pidi minema traumajärgsele ajuoperatsioonile, ent pääses tänu  süsteemsele teraapiale operatsioonist ja suudab nüüd iseseisvalt liikuda.

Laisk silm ehk amblüoopia

Silmad jõusaali trenni

Sel puhul ergutavad spetsiaalsed ülesanded aju taaskasutama nõrka silma. Paraneb nägemisteravus, nägemissügavus ja silmade koostöövõime. Väiksema probleemi puhul on võimalik silm uuesti nägema panna, sest aju õpetatakse taas läbi selle silma vaatama. Johanssoni juures käib teraapias hetkel üks noormees, kes sai testid ja ülesanded ka koju kaasa. “Oleme seadnud protsessi jälgimiseks aasta ning vaatame, kuidas tulemused on.”

Kõõrsilmsus ehk strabism

Johansson selgitab, et esmalt tuleb välja selgitada strabismi põhjused. Tulemused sõltuvad vanusest ja kõõritavast suunast ning abi saab õigest optilisest korrektsioonist, prismade ja peeglite kasutamisest. “Ühel 12aastasel tüdrukul oli vastuvõtule tulles pea kaldus. Ta kaebas peavalude ja õlapinge üle, kusjuures emale oli eelmistel silmakontrollidel öeldud, et probleem on kosmeetiline.

Silmalihaste kontrollis selgus aga, et kui tüdruk keeras pea otse, vajusid silmalihased diagonaalis ära. Kuna kaldenurk oli liialt suur, läks tüdruk operatsioonile. Operatsioonijärgne nägemisteraapia kiirendas taastumist tunduvalt ja tänaseks on probleem lahendatud,” räägib nägemisterapeut.

Oluline on teada, millal pöörduda silmaarsti, millal aga optometristi või nägemisterapeudi poole. Johansson soovitab nägemisprobleemide tekkimisel esmalt pöörduda optometristi poole, kes oskab välja selgitada, kas tegu on haigusliku seisundiga ning vajadusel edasi suunata silmaarsti juurde. “Kui erinevates instantsides kaebuste põhjuseid ei leita ja vaevused püsivad, tasub pöörduda nägemisterapeudi poole,” soovitab ta ja lisab, et teraapiaga alustamisel vanusepiiranguid ei ole.

 

Tekst: Tuuli Seinberg
Fotod: Eero Tamre

 

Karmen Johansson
Karmen Johansson
nagemisteraapia@gmail.com

Neuro-optometrist