Millist kaitset vajavad silmad?

Millist kaitset vajavad silmad?

Millised valgustingimused on parimad nägemistajule? 
Millist mõju avaldavad sinine valgus ja UV-kiirgus silmadele? 
Millised päikseprillid sobivad autojuhtimiseks, millised mitte? 
Millised päikeseprillid sobivad lastele ja laisa silma puhul? 
Kas valida optilised päikseprillid või mitte? 
Millised päikeseprillid valida peale silmaoperatsiooni? 

Millised valgustingimused on parimad nägemistajule?

Mitmed teadusuuringud rõhutavad aina tugevamalt vajadust viibida rohkem väljas. Seda põhjusel, et nii ruumivalgustus kui ka lähialas (kuni 2 meetrit) töötamine mõjutavad nägemisteravust, kontrasti- ja sügavustaju ning silmade koostöövõimet halvenemise suunas ning põhjustavad silmade valgustundlikkust. Suuremas riskirühmas on suitsetajad, kõrgenenud vererõhu ja veresuhkru all kannatajad.

Silmadele avaldavad siseruumides mõju mitmed tegurid:

  • Ruumi värvitemperatuur
  • Ruumi niiskustase
  • Töökoha valgustihedus
  • Objekti jälgimise ajaline kestvus ja kaugus silmadest
  • Silmalihaste koostöövõime
  • Silmade optiline võime
  • Klaaside optiline kvaliteet

 

Siseruumides tuleks luua võimalikult sarnased tingimused päikesevalgusele.

Ruumi valgustuse soovitused on järgmised:

  • Ruumi värvitemperatuur soojem, rahulikum 2700 K.
  • Valgustihedus vastavalt ruumi suurusele.
  • Värvieraldus jääb vahemikku 90–100 CRI.
  • Vältida „säästulampide“ kasutust.

Millist mõju avaldavad sinine valgus ja UV-kiirgus silmadele?

 

Sinine valgus

Sinine valgus tekitab silma kudedes oksüdatiivset stressi, muutusi pigmentepiteelis ja fotoretseptorite.s Nägemistaju halvenemise vältimiseks on soovitav:

  • Pöörata tähelepanu silmalihasjõudlusele
  • Muuta töökeskkonna värvitemperatuuri
  • Kasutada nägemisvõimele vastavaid optilisi või sinist valgust blokeerivaid klaase

Ultraviolettkiirgus

Ainuüksi soojale liivale ja valgusele mõeldes tekitab päikesevalgus mõnusa igatsustunde. Meie kliimavööndis on valget aega vähe ning seepärast võime end ühel hetkel avastada, nina vastu klaasi taeva poole, hinges vastupandamatu igatsus päikesesoojuse ja -valguse järele. Meie unistused panevad käed tegutsema ja jalad liikuma ning viivad meid piirkonda, kus see kõik on olemas. Nii võime end ühel hetkel avastada tumedanahaliste ja -silmsete ning karmide juuksepahmakatega lõunamaalaste seast. Kuid me ei tohi unustada, et nendega võrreldes pärineme me hoopis teistsugustest tingimustest ja meie silmad ning nahk vajavad reisimisel märksa rohkem kaitset.

Ultraviolettkiirgus on osa elektromagnetkiirgusest, mis jääb röntgenikiirte ja nähtava valguse vahele lainepikkustel 40–400 nm. Päike on meie peamine looduslik ultraviolettkiirguse allikas, mille energia jääb vahemikku 220–400 nm ning nähtava valguse spektriala vahemikku 400-800 nm, selles vahemikus näeme objektide värve.  

Ultraviolettkiirgus on kõrgem:

  • Kevadsuvisel perioodil
  • Vahemikus kella 10–16
  • Liikudes ekvaatori suunas
  • Kõrgmäestikes
  • Veekogul, liivarannas, lumel
  • Tumeda asfaltkattega teel
  • Viibides pidevalt tehislike UV-kiirguse allikate juures

Jagame Päikese energia osadeks:

UVC (220–290 nm) imendub peamiselt atmosfääris. Kasutatakse põhiliselt bakteritsiidsetes lampides. Lühiajaline kokkupuude UVC-kiirgusega põhjustab kihelust ja valu. Naha epidermises katkeb rakuelu, ilmneb naha põletus ning katmata silmade korral keevitaja- või lumepimedus (fotokeratiit). Valu küll möödub paari päevaga, kuid kui kokkupuude on püsiv, tekivad kudedes pöördumatud kahjustused.

UVB (290–320 nm) on oma omadustelt kõige hävitavam, kuna ei imendu atmosfääris täielikult ja tungib läbi pilvkatte. Liigne UVB-kiirgus põhjustab fotokeemilisi kahjustusi raku DNA-s. UVB energiat vajame me D-vitamiini sünteesimiseks, kuid liigse koguse korral muutub sünteesimine tervist kahjustavaks, põhjustades naha põletust, katarakti ja halvemal juhul nahavähki. „Tänu“ inimtegevusele on hõrenenud osoonikihi tõttu suuremas riskirühmas need, kes viibivad pikk aega ja kaitseta välitingimustes.

Ultraviolettkiirguse abil tekkinud fotokeemiline protsess võib muuta organismis keemiliste ühendite mõju halvemuse suunas. Hoolikalt tuleb lugeda ravimite ja toodete infolehti. Muutusi on täheldatud antibeebipillide, antidepressantide, tetratsükliini, kõõmavastase šampooni ja odavkosmeetika kasutamisel.

UVA (320–400nm) on kõige suurem energia, millega kokku puutume. UVA-kiirgus jõuab enamasti Maa pinnale. UVA energiat vajame samuti D-vitamiini sünteesiks. Mõõdukal kokkupuutel tumeneb naha pigment, kuid liigse koguse korral tekib punetus ja naha elastsus kaob. Nahk lõtvub ja vananeb kiiremini. Kaitsmata naha ja silmade korral immuunsüsteem nõrgeneb ning silmades ilmnevad UV-kahjustused: katarkt, tiibkile, pingveekuli. UVA-valgust nimetatakse ka mustaks valguseks (mustad lambid). Fototeraapia seansside korral ja päevituskabiinides kasutatakse enamasti UVA-lampe.

Tehislikeks UV-kiirguse allikateks on päevituskabiinides olevad lambid, bakteritsiidsed lambid, elavhõbeda aurulambid, halogeenlambid, suure võimsusega lambid, luminofoor- ja hõõglambid ning teatud tüüpi laserid (eksimeerlaser, lämmastik laserid, YAG laser).

Silmad

Silmad vajavad kaitset UV-kiirguse, mitte valguse eest! UV-kaitsega prille peavad kasutama kõik, kes töötavad tehislike UV-kiirguse allikatega, kellele meeldib reisida, matkata, seilata veekogul, suusatada ning kes viibivad palju väljas. Lõunapoolsetes riikides on UV-kiirgus mitu korda suurem, seepärast tuleks seal ka pilves ilmaga kasutada kas läbipaistvate klaaside või isetumenevate (fotokroomsete) klaasidega  UV kaitseprille. Valguse roll on aidata näha selgelt, eristada värvitoone ning objektide sügavuskaugust.

Tihtilugu mõtleme UV-kaitsega prillidele kui päikeseprillidele. See pole päris õige. UV-kaitsega prilliklaasid võivad olla ka läbipaistvaid ja ilma optilise tugevuseta. Ei saa ju tumedaid klaase kanda vähese valguse korral, sest see põhjustab nägemistaju halvenemist. Eriti peaks päikeseprilli klaaside tumeduseastmele ning kvaliteedile pöörama tähelepanu need, kellel on laisk silm või silmahaigused, millega on vähenenud nägemisvõime, kontrasti- ja sügavustaju. Kasutades tumedaid klaase halvasti nägeva silma(de) ees, väheneb kontrasti- ja sügavustaju ning häiritud on vaateväli. Seepärast peavad klaaside toonid vastama silma optilisele vajadusele.

Enamasti valitakse endale sellised päikseprillid, mis peeglist vaadatuna tunduvad „ägedad“, ja peetakse oluliseks, kuidas inimene neid kandes võiks teistele meeldida. Päikeseprilli klaasitoon ja pinnakatete töötlus mõjutavad suuresti meie nägemistaju, mis oleneb

  • valgustugevusest,
  • Päikese langemisnurgast Maale ja

Nii nagu tuleb kaitsta nahka ja pead, tuleb kaitsta ka silmi. Järgnevalt on toodud välja nägemistaju seisukohalt parimad lahendused.

  • Prilliklaasi värvitooni peaks valima vastavalt laiuskraadidele, piirkonnale, kella- ja aastaajale ning nägemis- ja kontrastitaju võimele. Meie kliimavööndis sobivad enamiku ajast värvitoonidest pruun ja roheline kuni 80% tumedusega. Veekogul seilates, suusatades või kõrgmäestikus matkates soovitame kasutada aktiivse valguse korral kuni 90% tooniga klaase. Kui eelistate tumehalli tooni, peaks värvitoon olema sujuva üleminekuga, et tagada kontrastitaju. Sportimisel saab soorituse parandamiseks valida teatud tooniga klaase, milles kasutatakse filtreid. Liiga tumedad klaasid muudavad kandja küll salapäraseks, kuid tume toon tekitab kontrasti- ja sügavustaju vähenemist, põhjustades vaateväljas pimealasid. Tumedad klaasid sobivad rohkem lõunapoolsetes piirkondades või meie vööndis oleva aktiivse UV-kiirguse ajal kandmiseks. Saavutamaks parimat kontrasti- ja sügavustaju on Saksa teadlased töötanud välja klaasi Zeiss Skylet. Skyletil on kolm eritooni, mis on kohandatud just kandja vajadustele.

     


    PS! Tumedad klaasid ei sobi neile kel on laisk silm ning kontrasti ja vaatevälja mõjutavad silmahaigused. Tumedad klaasid peavad vajadusel olema optilise tugevusega, et säilitada hea reaktsiooni võime.

     

     
    • Prilliklaasidel peab olema peegeldusvastane pinnakate, vähemalt seespool. Ilma katteta klaasidel, eriti kui need ei ole kumerad, tekitab silma peegelduv valgusnurk räiguse, millega kaasneb silmade väsimus.
    • Väga popid on eri värvi peegelklaasid, kuid nende töötlusest tulenevalt on klaaside sisepinnal liialt tugev peegeldus, millega kaasneb samuti silmade väsimus.
    • Kuna mägedes, kividelt, asfaldilt, lumelt, liivalt ja veepinnalt peegeldub valgus tagasi, on soovitav kasutada polariseeritud klaase, mis vähendavad valgusräigust.
    • Isetumenevad klaasid sobivad laisa silma, ühe silma halva nägemise korral või kombineeritud nägemise korral kui üks silm näeb kaugele ja teine lähedale. Samuti neile, kes viibivad enamiku ajast väljas, kuid vahel peavad käima ka siseruumis. Autos ei tumene klaasid piisavalt, seal saab juht kasutada ereda valguse korral sirmi või lisaks ajutiselt klippi.
    • Klipid raamidel on lihtne ja mugav lahendus, kuid nende miinuseks on sisepinnapeegeldus ning eelistada tuleks kindlasti pruuni või rohelist tooni, aktiivse päikesevalguse korral halli tooni.
    • Arvestades laste silmade arengut, on poodides pakutavad laste päikeseprillid liiga tumedad. Laste nägemisteravus areneb välja enne kooli, mistõttu halvendavad tumedad päikeseklaasid nõrga nägemise korral nägemistaju. Eriti halb variant on see laisa silma korral. Kui üks silm näeb nõrgemalt, põhjustab tumedate prillide kandmine nõrgema silma väljalülitamise. Sellisel juhul soovitan kanda nokamütsi või klaasitooni, millest oleksid silmad näha. Fotokroomklaasid ehk isetumenevad on mõeldavad, kui kanda nokamütsi.
    • Autojuhtidele sobivad kas polariseeritud pruunikad, rohekad toonid või toonid, millest on silma näha. See tagab parima nähtavuse ka varjulises kohas sõites. Saksa teadlaste poolt on auto juhtimiseks välja töötatud pruunikas-kollane klaasitoon Skylet Road, mis nägemistajule annab parima tulemuse koos peegeldusvastase kattega.
    • Peale silmade operatsiooni on silmad rohkem valgustundlikud. Soovitav on kanda esimesel kahel nädalal 400nm UV-kaitsega päikeseprille, mille tooni tumedus sõltub valgusaktiivsusest. Vähese valguse korral oleks silmad näha, aktiivsema valguse korral oleks aimatavalt näha. Klaaside pind oleks kaetud peegeldusvastase pinnakattega ning toonideks pruunid või rohelised toonid.  

     

    Et prilliklaaside materjal ja omadused säilitaksid kvaliteedi ning ei mõjutaks nägemistaju, tuleb päikeseprillide mittekandmise ajal hoida neid sobivas toosis. Mitte mingil juhul ei tohi jätta prille autosse mustale pinnale või otsese päikese kätte!

Päikeseprillid turult või optikapoest?

Selle küsimuse on nii mõnigi esitanud. Vastus sõltub sellest, millist nägemise kvaliteeti ja nägemistaju soovitakse ajalises kestvuses saada. Praegu tehakse ka laiatarbepäikeseprille UV-kaitsega materjalist, kuid nende miinuseks võivad olla valgusintensiivsusele mittevastav toon või filter, mis moonutavad värvitoone. Lisaks võib ilmneda pinna sisepeegeldustest silmade väsimus ning liigse kuumuse korral pinnakatte deformeerumine, põhjustades iiveldust. Laiatarbepäikeseprillid on valmistatud odavmetalli või -plasti sulamist, mis kokkupuutel UV-kiirgusega ja higistamisel põhjustab naha ärritust. Sellise probleemi ilmnedes tuleks lõpetada prillide kandmine, et kahjulikud ained ei jõuaks organismi.

UV-kiirgusest põhjustatud nägemiskahjustused

Fotokeratiit võtab meie silmadest kinni kui takjas, kui päevitame rannas liival või toolis, ujume veekogus, purjetamine mere peal paadis, suusatame mägedes, matkame ning reisime lõunapoolsetes piirkondades.

Kaitsekreemid kaitsevad meie nahka lühikest aega, kuid silmade ümber ja ammugi laugudel ei tohi tavakreeme kasutada. Selleks on UV-kaitsega silmaümbruskreemid. Laugudes puudub rasvkude ja kui läbi laugude on tunda liigset soojust, on aeg pakkuda silmadele varju.

„Keevitus- ehk lumepimeduse“ (fotokeratiidi) sümptomid on:

  • silmade vesisus
  • silmavalgete punetus
  • valu ja liivateratunne silmades
  • valgustundlikkus
  • nägemise hägusus
  • silmade või silmalaugude paistetus
  • halod või kiired valgusallikate ümber

Sümptomid võivad püsida umbes 48 tundi, põhjustamata hilisemat nägemiskadu. Küll võib olla ohtlik juhtida selliste sümptomitega autot, häiritud on värvusnägemine.

Kontaktläätsede kandjad peavad kohe läätsed eemaldama ega tohi neid panna tagasi enne, kui nägemine on normaliseerunud. Tavaliselt taastub nägemine ilma ravita, soovitav on jääda ruumi ja kanda päikeseprille. Niisutage silmi säilitusainevabade silmatilkadega, milles leidub kehaomast hüaluroonhapet, näiteks Thealoz Duo.

Thealoz Duo
Thealoz Duo

Liigne UV-kiirguse käes viibimine on silma kudedes kumulatiivse iseloomuga ja võib põhjustada:

Millist kaitset vajavad silmad?
Enneaegne katarakt
Millist kaitset vajavad silmad?
Tiibkile
Millist kaitset vajavad silmad?
Pingveekuli

Nägemisteraapia praksises pakume vaid teaduslikult välja töötatud silmakaitsevahendeid hoidmaks ära silmapõhjarakkudes valguse toksilisuse tekke ning oksüdatiivse stressi. Oksüdatiivne stress põhjustab silmakudedes rakukahjustusi, millega halveneb nägemisvõime, kontrasti- ja sügavustaju ning järgneb elukvaliteedi langus.

Kui soovid hoida oma nägemist kõrge vanuseni ning tahad olla kindel, et sinu silmade eest on võetud parimat hoolt, broneeri aeg vastuvõtule!

Karmen Johansson
Karmen Johansson
nagemisteraapia@gmail.com

Neuro-optometrist