Lugemisraskused ja seos ekraanidega

Lugemisraskused ja seos ekraanidega

Lugemine on iseenesest mõistetav, nagu rääkimine, kuid siiski on lugemine ajule kordades keerulisem, kui rääkimine. Lugedes aktiveeruvad ajus mitmed protsessid, mille abil me tuvastame tähed, tähtede kombinatsioonist sõnad, sõnade tähenduse ja kogu teksti mõistmise.

Digividinad

Ühel vastuvõtul teatas mulle üks laps, et talle väga meeldiks muidu lugeda, kui ema ostaks talle lugeri! Ma küll ei usu, et see nüüd tekitaks rohkem lugemishuvi, kui raamatu lehekülje keeramine, kuid huvi, kuidas vidin töötab, on kindlasti suur.

See, et laste funktsionaalne lugemisoskus on langenud võib olla “tänulik” keskkonnale. Mitmed uuringud kinnitavad, et digividinad ja ekraanide taga mängimised põhjustavad lisaks nägemishäiretele ka keskendumisraskusi, pärsivad kõne arengut, muutusi lihaskonnas ja seedimises ehk kogu füsioloogias ja neuroloogias, sest ajuosad, mis on vähe aktiivsed mõjutavad nii koordinatsiooni, motoorikat, kui ka tasakaalu.

Mida teha?

Kuidas panna lapsed rohkem liikuma? Kuidas tõsta laste huvi raamatute vastu? Kuidas aidata lapsel keskkonnas kohaneda, kus ühed lapsevanemad piiravad ekraanide taga mängimist, ja teised mitte? Ja veel mitmed, mitmed küsimused, millele otsivad vastuseid lapsevanemad, õpetajad, kogukonnad ja teadlased.

Ennetustöö koolides ja lasteaedades, lapsevanema teadlikkuse kasv ja tema järjepidev selgitustöö võivad aidata ärahoida sotsiaalkindlustussüsteemi kokkuvarisemise neljakümne aasta pärast.

Kui seni on räägitud, et silmi kahjustab ekraanidelt tulev sinine valgus ning liigvähene pilgutamine, siis tegelik põhjus on silmalihasmehhanismis. Probleem on silmade ühene asend ja liigselt ühele kaugusele vaatamine. Silmade võimekus on inimeseti erinev ja ka parema ning vasaku silmad näevad erinevalt. Kuid kindel on, et kõigil on juhtsilm. Probleem algab sellega, et pikalt ekraanide taga olles, eriti väikeste ekraanide taga, tekib silmaläätse spasm, mis vähendab teravustamise võimet näha kaugele. Minnes silmaarsti juurde kaebusega, et ei näe hästi kaugele, kirjutatakse prilliretsept, millega paraneb kaugele nägemine. Mulle tundub, et meie tervihoiusüsteemis pööratakse nägemist põhjustavale probleemile liigvähe tähelepanu, sest, kui koolilaps, kellel pole geneetilist eelsoodumust prillidele ja tal tuleb prille iga aasta vahetada, siis ilmselgelt võib olla probleem hoopis lähiala võimekuse langusega, mis põhjustab pidevalt prillitugevuse muutust.

Silmade areng kestab kuni 20-eluaastani. Kui kiiresti tulevad prillid, sõltub silmade võimekusest, geneetikast ja süsteemsetest haigustest.

lugemishuvi on langenud on silmade võimekus näha loetavat teksti selgelt. Sageli on järjekord nii, et enne mängitakse nutiseadmetes ja seejärel hakatakse lugema. Peaks olema vastupidi. Silmade võimekused on erinevad ja mida väiksem on ekraan, mida laps jälgib või millega mängib, seda suurem on pinge silmadele.

Me ei saa keelata, kuid saame aidata lapsel teha targemaid valikuid.

See, et laste lugemistase ja funktsionaalne lugemisoskus on langenud, pole enam suur uudis. Teadlaste poolt on viidud läbi mitmeid erinevaid uuringuid, kus soovitatakse nutiseadmete kätteandmisega viivitada, kuid lapsevanema jaoks raskesti teostatav, kuna keskkonna surve reklaamide ja sõprade poolt on meeletu.

Karmen Johansson
Karmen Johansson
nagemisteraapia@gmail.com

Neuro-optometrist