Üks elu mälestusväärsemaid hetki on see, kui vastsündinu vaatab esmakordselt vanemate silmadesse. Kuigi see esimene silmside on imeline, on beebi nägemissüsteem sel hetkel alles välja arenemata, mistõttu on silmade lahti hoidmine raskendatud ning nägemine ähmane ja värvitu.
Tegelikult areneb inimese nägemine järk-järgult ja saavutab täieliku küpsuse alles 20. eluaastaks. Sellepärast on esimeste eluaastate nägemise areng, eriti esimene eludekaad, äärmiselt oluline. Järgnevalt selgitame lähemalt, kuidas areneb nägemine alates sünnieelsest perioodist ja milliseid samme saavad vanemad astuda, et toetada oma lapse nägemise tervislikku arengut läbi erinevate eluetappide.
Rasedus
Nägemise areng algab juba kolmandal rasedusnädalal, mil kujunevad esimesed silma struktuurid nagu silmalääts, sarvkest, eeskamber ja iiris. Silmalaud hakkavad arenema kaheksandal rasedusnädalal. Tulevase ema tervislik toitumine, vitamiinide tarbimine ja eluviisid avaldavad märkimisväärset mõju loote silmade arengule. Oluline on järgida meditsiinilisi soovitusi ning vältida suitsetamist, alkoholi ja uimastite tarbimist, mis võivad põhjustada nägemiskahjustusi.
Sünd
Sünnitusmajas tehakse esimene nägemisuuring, et tuvastada võimalikke probleeme. Vastsündinu silmad on sünnihetkel vähearenenud: silmapilu horisontaalne laius on vaid 16 mm, mis avaneb kuni 4 mm. (Võrdluseks: täiskasvanutel on silmaava horisontaalne laius 30 mm ja vertikaalne laius 8-15 mm.) Enamik lapsi sünnib nn pluss-silmadega, mistõttu on nende nägemine alguses udune ja hallides toonides. Nad näevad kujusid, kuid ei suuda eristada pisikesi detaile. Silmapõhi ehk reetina pole veel täielikult välja arenenud, kuid beebi reageerib eredale valgusele ja erksatele värvidele. Erinevad uuringud näitavad, et juba mõne päeva möödudes, hakkavad imikud jälgima hääletooni ja näo miimikat.
1. elukuu
Vastsündinute silmad vajavad eredat valgust, kuid mitte otsest päikesevalgust, et toetada värvide nägemise arengut. Beebide silmad ei ole valgusele nii tundlikud kui täiskasvanute omad, küll aga vajavad nad kaitset UV-kiirguse eest, eriti kui nad viibivad palju välitingimustes. Kuna laps magab enamuse ajast, siis sobib välitingimustes silmade kaitseks väga hästi vankri katteääris. Esimese elukuu jooksul areneb nägemisteravus ja silmade koostöö suure tempoga ning on loomulik, et beebi pilk on vahel hajevil.
2.–4. elukuu
Sel perioodil jätkub silmade areng kiirelt: beebid hakkavad jälgima liikuvaid objekte ja sirutavad käsi mänguasjade poole. On soovitatav valida erksavärvilised mänguasjad, mis soodustavad visuaalset stimulatsiooni, ning arvuliselt pigem vähem kui rohkem, nii hakkab ta tasapisi eristama detaile. Tuba, kus laps viibib, peab olema piisavalt valgusküllane (500 lux), et toetada optimaalset nägemise arengut.
5.–6. elukuu
Viiendaks elukuuks on beebi silmad võimelised jälgima aeglaselt liikuvaid objekte ja kuuendaks elukuuks ka kiiremini liikuvaid asju. Selles etapis reageerivad lapsed juba tugevamalt mürale ja liikumisele, pöörates pead heli suunas. Lapse silmade ja käte koordinatsioon areneb, mis võimaldab neil objekte haarata ja uurida. Kuuendaks elukuuks on värvitaju täielikult väljaarenenud ning normaalnägemise korral suudab beebi eristada värve vikerkaarevärvi skaalal.
7.–12. elukuu
Lapsed muutuvad selles vanuses väga aktiivseks: nad roomavad, tõusevad püsti ja alustavad esimesi samme. Nad õpivad hindama esemetevahelisi kaugusi ning leiavad ja viskavad mänguasju. Visuaalne taju ja koordinatsioon arenevad kiiresti, mis võimaldab lastel oma keha liikumisi paremini visuaalselt kooskõlastada.
Nägemise areng on kriitiline osa lapse üldisest kasvust ja arengust, saades alguse juba enne sündi. Vanematel on oluline roll lapse nägemistervise jälgimisel ja toetamisel. Selleks, et tagada oma lapse parim võimalik nägemise areng, on oluline regulaarselt silmakontrollis käia. Broneeri aeg meie nägemisterapeudi vastuvõtule juba täna, et tagada oma lapsele parim algus eluteel!
