Amblüoopia ehk "laisk aju"

Amblüoopia ehk “laisk aju”

Amblüoopia rahvakeelne nimetus on “laisk silm”, mis tähendab nägemise vähesust, tihti ühes silmas, mõnikord ka kahes silmas (bilateraalne), kuid tegemist on aju võimetusega saada infot nägemismeele kaudu.  Enamasti ei ilmne amblüoopiaga silma struktuuri  patoloogiaid ei reetinal, maakula piirkonnas ega silmanärvis. Amblüoopia avastatakse silmade tavakontrolli käigus.

Amblüoopia avaldub enamasti lapseeas- enne kuuendat eluaastat- ja on väheste sümptomitega. Kuna silmad liiguvad ja laud pilguvad koos, siis ühe silma nägemine tagab normaalse selguse ning  laps ei oska kurta nägemise vähesust.

Täiskasvanud, kellel on tekkinud amblüoopia, on tähele pannud, et nad näevad amblüoopse silmaga virvendavat, kuuma õhu liikumisele sarnast pilti. Vahel näevad selgelt, siis jälle halvasti.

Kui tavakontrollis peetakse heaks nägemiseks detsimaalarvu 1.0, siis amblüoopia korral jääb korrigeeritud nägemisteravus alla 0.8 ühiku või kui kahe silma nägemisteravus erineb tabelis rohkem kui kahe rea võrra.

Kuigi nägemisteravus on vähene, on valgustaju säilinud.

Amblüoopia korral nägemisteravuse kadumine on visuaalsüsteemi “jäämäetipp”, kuna häiritud on ka teised visuaalsed funktsioonid: silmalihaste motoorika, silmaläätse fookustamise võime erinevatele kaugustele, kontrastitundlikkus ja nägemissügavus. Amblüoopia vähendab ka normaalnägemisega silma funktsiooni.

Kui valgus ei jõua silmapõhja reetina rakkudele, kus tekib fotokeemiline protsess, mis saadab infot edasi aju tagakuklas asuvasse nägemiskeskusesse, hakkavad aju eriosade vahel tekkima muutused.

Nägemiskeskuses, kus kahe silma nägemine kokku sulatatakse, tekib nägemissügavus. Nägemissügavuse puudumine ei võimalda hinnata täpselt, just liikuvate objektide omavahelisi kaugusi, mis on olulised nii liikluses kui ka spordis.

Amblüoopiaga võivad olla häiritud ka vaateväljad, mistõttu tekivad ohtlikud olukorrad nii liikluses kui ka ruumis liikumisel. Kaugusi hinnatakse valesti ja esemetele võidakse otsa “joosta”. Ruumis liikudes, kompenseerime halvasti nägemise pea liigutamisega.

Amblüoopia ehk teisisõnu ka binokulaarse nägemise anomaalia tekib sageli lapseeas, kui silmateljed on nihkes või silmaläätse fookustamise võime madal. Lapsed peavad sellist nägemist normaalseks, mistõttu ei tea nad kurta halva nägemise üle, kuid on teatud ilmingud, mida lapsevanem võib märgata.

Amblüoopia sümptomid

Amblüoopial on sarnased sümptomid visuaalsüsteemi häiretega.

  • sagedane pilgutamine
  • kissitamine, pea pööramine või ühe silma kinnikatmine, et paremini näha
  • liiga lähedalt vaatamine
  • peavalud
  • liikuvas transpordis iivelduse teke
  • silmade sügelus
  • silmade punetus
  • silmade vesitsus
  • hüperaktiivsus.


Mis põhjustab amblüoopiat?

  • korrigeerimata optiline tugevus
  • strabism ehk kõõrdsilmsus (silma(de) äravajumine, võib olla varjatud või nähtav)
  • anisometroopia ehk suur refraktiivvea erinevus kahe silma vahel (lühinägevus, kaugnägevus või astigmatism)
  • silmasisene takistus, näiteks katarakt
  • silmalau allavaje

Amblüoopia riskirühmas on madala sünnikaaluga ja ennetähtaega sündinud lapsed ning kellel on pärilik eelsoodumus kaugnägevusele.

Nägemiskontroll

Laste nägemise jälgimisel on väga oluline tähtsus. Nägemise kontrollid teostatakse:

  • sünnitusmajas, lapse 6.-elukuul
  • 2.–3.-eluaastal
  • enne kooli

Nendel vanuse verstapostidel on arenenud välja teatud nägemisvõimed. Kui lapse kasvueas jääb silmade areng tähelepanuta, võib juhtuda, et ühe silma halb nägemine jääb püsima kogu järgnevaks eluks ning seda suurem vajadus on hoida hästi nägevat silma erinevate traumade eest.

Nägemiskontrolli võib teostada perearsti juures, kuid kindlasti tuleb lastega käia ka lastesilmaarsti juures!

Amblüoopia ravi

Amblüoopia ravi võtted määratakse vastavalt amblüoopia tõsidusele:

  1. prillikorrektsioon
  2. hästi nägevale silmale asetatakse kate või spetsiaalne kontaktlääts (Eestis harva), nõrgema silma tugevamaks muutmiseks, kinnikatmisaeg sõltub amblüoopia tõsidusest
  3. nägemisteraapia –  spetsiaalsed ülesanded ergutavad aju taaskasutama nõrka silma. Paraneb nägemisteravus, nägemissügavus ja silmade koostöövõime
  4. atropiin silmatilgad – hästi nägev silm muudetakse uduseks
  5. kõõrdsilmsuse (strabismi) kirurgiline korrektsioon – parandada nägemistelgede asetust ning nägemissügavust.

Kui lapsel on amblüoopia, siis erinevad ekraanid (arvutimängud, nutitelefonid, TV vaatamine) koormavad silmi ja visuaalsüsteem võib nõrgeneda veelgi.

Amblüoopne silm ei parane iseenesest ja võib jätta püsivalt halva nägemise kogu edasiseks eluks.

Seni on arvatud, et amblüoopia ravi tõhusus on kõige efektiivsem esimesel eludekaadil. Kuid teadlaste uued uuringud kinnitavad, et inimese aju on plastilisem, kui seni arvatud, ning tänu uutele uurimustele on saadud nägemisteraapias häid tulemusi ka amblüoopia ravis, vanust määratlemata.

Karmen Johansson
Karmen Johansson
nagemisteraapia@gmail.com

Neuro-optometrist